0

Parts: uue lennufirmaga võivad taas tulla Estonian Airi probleemid

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

parts tarmula

Endine majandusminister Juhan Parts. ARVO TARMULA

Endise majandusministri Juhan Partsi sõnul ei saa uue riikliku lennufirma Nordic Aviation Group puhul kindel olla, et lennufirma ei satu sarnastesse raskustesse Estonian Airiga. 

"Kõik samad probleemid võivad tulla tagasi, aga ma hoian pöialt," ütles Parts BNS-ile.

Peamine vahe uue ettevõtte ja Estonian Airi vahel on Partsi sõnul see, et uuel ettevõttel pole vana taaka kaelas. "Estonian Air nägi kõva vaeva kallite lepingutega, mis olid tehtud Bombardieride ostmiseks," märkis Parts.

"Nüüd me näeme, et uue lennuettevõtte alustamine on väga aeganõudev ja nõuab omaette kulutusi, vana ettevõtte ümberstruktureerimisel on palju plusse, sellepärast seda toona teha otsustatigi," sõnas ta.

Üldise majandusarengu ja Eestile vajalike lennuühenduste põhjusel ning väga tugeval ühiskondlikul toetusel, mida avaldasid kõik ettevõtlusorganisatsioonid, oli Partsi sõnul omal ajal selge, et tuleb igal juhul päästa.

"Kas selle protsessi käigus tehti vigu või takkajärgi oleks võinud midagi teisiti teha. Ma olen kindel, et tehti, aga mis need täpselt olid, ma ei ruttaks siin ette, seda tuleks kindlasti analüüsida," ütles Parts.

Ta lisas, et selle otsuse eest, mille riik omal ajal Estonian Airi päästmiseks tegi, ta on valmis ka vastutama. "Sellel olid väga tugevad argumendid Eesti kasuks."

Euroopa Komisjonile saadetud lennufirma restruktureerimiskava oli Partsi sõnul koostatud kooskõlas tollaste nõustajate soovituste alusel, miks Komisjon Eesti argumente ei arvestanud, on Partsi sõnul hetkel keeruline kommenteerida, kuna Komisjon pole seda veel avalikustanud.

Riigiabi osas uuris komisjon Estonian Airiga seoses kolme juhtumit. Esimese juhtumi puhul, kus Estonian Air müüs oma tütarfirma ja kinnisvara Tallinna Lennujaamale, Komisjon riigiabi andmist ei tuvastanud.

"Teine oli siis, kui SAS teatas, et tema enam kapitali ei paiguta, kuna Bombardieride lepingu maksed olid üleval ja see oleks tähendanud makseraskusi ning siis oli see meie põhimõtteline valik, kas paigutada kapitali ja kui palju ja mida teeb SAS," kirjeldas Parts.

Selle tulemusena, kui Eesti paigutas Estonian Airi 17 miljonit eurot, osales uute aktsiate ostmisel Partsi sõnul ka SAS, kes jäi 10 protsendiga osanikuks. "Teisisõnu osales ka erainvestor. Kui osaleb erainvstor, siis peaks ka valitsuse tegevus lähtuma turumajanduse erainvestori printsiibist," märkis Parts.

Kolmas juhtum oli Taskila strateegia alusel otsustamine lennufirmasse raha paigutamiseks, ka seal käitus valitsus Partsi sõnul turumajandusinvestori põhimõttel. "Selle äriplaani kohaselt oli nii-öelda erainvestori komponendiks Swedbank, mis oli valmis krediteerima pikaaegset lennukipargi ümberkorraldamist," märkis Parts. Hiljem Swedbanki peakontor küll loobus, aga kui valitsus otsustas, siis teadmisel Swedbanki krediteerimise kohta.

Sama puudutab Partsi sõnul ka printsiipi üks kord kümne aasta jooksul. "Kuna me pole komisjoni otsust näinud, siis ma ei taha siin ette rutata, siis on raske hinnata et mis argumente mis kaalutlustel arvestati ja mis argumente mitte."

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz