Osaluskohvik oli seekord Pürksis. Foto: Lääne maavalitsus.
Eelmisel reedel, 28. novembril toimus Pürksi kultuurimajas tänavune Läänemaa noorte osaluskohvik, kuhu tuli kokku ligi 130 noort ja noortemeelset, kes arutlesid seitsme aktuaalse teema üle..
Kodanikuühiskonna teemalauas jäi kõlama, et infot erinevate ürituste kohta saadakse peamiselt sotsiaalmeediast ning sõpradelt. Noorte jaoks on enamasti üritustel osalemise eelduseks, et seal osalevad ka nende sõbrad.
Kodanikuühiskonda panuse andmiseks peeti ka kõiki hobisid ja huvisid, millega tegeletakse. Ei arvatud, et ainuvõimalik on panustada mõnda organisatsiooni kuuludes. Igapäevaselt endast parima andmine on noorte arvates panus kodanikuühiskonda.
Järgmises lauas oli kuulda arutelu teemal "Kooseluseadus, mis see meie jaoks tähendab".
Eestis võeti vastu kooseluseadus, mis võimaldab kahel täisealisel inimesel oma kooselu õiguslikult registreerida, eelnõu laieneb nii samast soost kui eri soost paaridele. Noortega arutleti ühiselt mis selle seadusega soovitakse saavutada ning keda see puudutab.
Noorte mõtetest jäi enim kõlama, et tuleb sallida erinevust ja leppida sellega, et kõik inimesed on erinevad ja neid ei saa muuta, kuid samas peaks austama ka traditsioonilist perekonda.
Teemalauas "Koolivägivald, vägivald sünnitab vägivalda" püüdis lauajuht Kersti Lõhmus saada noortelt teada, kes ja kuidas peaksid koolikiusamise puhul sekkuma, ning kuidas ennetada vägivalla levikut koolis.
Erinevate laudkondade mõtetes jäi enim kõlama ettepanek, et peale kiusatava tuleks abistada ka kiusajat – leida kiusamise põhjus ja see parandada. Koolivägivalla kadumiseks on vaja parandada terve kogukonna atmosfääri, et ei tekiks isegi tahtmist kiusata.
Neljandaks teemaks osaluskohvikus oli "Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai e-riigist?".
Anu Tootsi mõjudeanalüüs valimisea langetamise teemadel tuvastas, et noored ei kasuta E-riigi teenuseid ja nende teadlikkus e-riigist on nõrk.
Meie osaluskohviku noored jõudsid järeldusele, et noored ei peagi e-riigi teenuseid kasutama, kuna enamus teenustest on mõeldud siiski juba täiskasvanutele.
Noored on aga õpivõimelised ja kui vaja teevad nad endale e-teenuste kasutamise kiirelt selgeks ning aitavad ja õpetavad vajadusel ka vanemaid ja vanavanemaid.
Järgmine teema oli "Kas kool saab olla huvitav?". Üheskoos leiti, et kool võib olla vägagi huvitav ka ainetundide põhiselt.
Õpetajal võiks eelkõige olla hea tuju ning ta võiks märgata õpilasi, ning ka õpilased ise saavad kaasa aidata positiivsete ja heade ideede tekkimisele ning seeläbi luua toredaid ja huvitavaid tunde.
Teemat "Mis asjad need osaluskogud on?" aitas mõtestada osaluskohviku järgmine laudkond. Lauajuht Roger arutles mis vahet on maakondlikel ja kohalikel osaluskogudel ning miks tegeleb Eesti riik selliste ühenduste loomise ja ülevalpidamisega.
Selgus, et Läänemaa väikeste kohtade noorte teadmised osaluskogudest ei ole just kiita. Aga noored on optimistlikud ja õpihimulised, ning usuvad, et piisava reklaamiga suudetakse antud olukorda muuta ja kaasata üha enam noori osaluskogude tegevustesse.
Teema "Appi! Ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?" tekitas pinevust pea kõigis osalejates, sest antud küsimus kerkib ilmselt iga koolilõpetaja pähe.
Üheskoos räägiti sellest, kuidas on parim viis noori tööturuks ettevalmistada, ning kes ja kuidas seda kõige paremini teha saab. Probleemina toodi välja, et alla 18 aastastel noortel, kes samuti suvel töötada tahaksid, on puhkeaega käsitlevate rangete eeskirjade tõttu raske tööd leida.
Päev lõppes maakonna noorsootöö valdkonna tublimate tunnustamisega. Läänemaal anti välja seekord tunnustus kahes kategoorias.
Parimaks Läänemaa noorsootöötajaks sai puuetega noortega tegelev Juta Siimuste ja parimaks nooreks suvel Haapsalu piiskopilinnuses toimunud muinasjutufestivali "Elas kord…" eestvedaja Berta Valdma.
Maris Saar, Lääne maavalitsuse avalike suhete peaspetsialist
