Läänemaa kaks kõige olulisemat sadamat võivad 2013. aastaga rahule jääda. Ühel on kaubavedudes stabiilselt suur kogus ning teisel suur kasvuprotsent.
Rohuküla sadamat külastanud 19 kaubalaeva ja 37 063 tonnine kaubakogus näib Virtsuga võrreldes küll väga väike number, kuid samas on läbikäinud kaup 2012. aastaga võrreldes kasvanud 47 protsenti. See number oleks võinud ilmselt olla suuremgi. „Oma osa mängis kindlasti 2013. aastal toimunud kaubakai ja selle platside remont,” rääkis Rohuküla sadama direktor Riho Sõrmus.
Sõrmuse sõnul liigub Rohukülast läbi eeskätt ümarpuit, puiduhake, killustik, värske kala, tehniline sool ja asfalti freespuru.
„Peale kaubakai valmimist 2013. aasta augustis laienes meilt veetavate kaupade nimekiri puiduhakke ja tehnilise soola võrra. Lisaks paranesid märgatavalt ka võimalused killustiku ja asfalti freespuru lossimiseks,” märkis Sõrmus.
Sõrmus oli 2014. aastale mõeldes optimistlik. „Võib toimuda laienemine veel turba ja saematerjali käitlemise osas. Kaubakogustes loodaks 20 – 30 % kasvu jätkumist. Võtmeküsimuseks on siin Rukki kanali süvendamine 2014.a.” Rukki kanali süvendamine on kirjutatud sisse Saarte Linide 2014. aasta hankeplaani ning hange peaks eeldatavalt algama aasta II kvartalis.
Virtsu sadam troonib kaubalaevade arvult Saarte Liinide sadamate esireas. 111 kaubalaeva külastus 2013. aastal jääb napilt alla ainult Roomassaare sadamale, kus käis 113 kaubaalust. Virtsu 417 183 tonnine kaubakäive moodustab peaaegu poole firma sadamatest 2013. aastal läbi liikunud kaubast. Võrreldes 2012. aastaga on number küll ligi 11 500 tonni võrra väiksem, kuid siiski muljetavaldav.
Peamised ekspordiartiklid on dolomiidi killustik (371 185 tonni), freesturvas (28 583 tonni), hakkpuit (11 915 tonni) ja paberipuu (5185 tonni).
Kuivastu ja Virtsu sadamakapten direktori ülesannetes Valdur Häng ütles, et need kaubad on olnud peamised juba aastaid. Kõige olulisem on langus olnud puiduhakke osas, mis vähenes 2012 võrreldes 3249 tonni. Killustikuveo suure mahu tõttu ei ole 2013. aasta ligi 5000 tonnine langus väga märgatav.
Häng prognoosis 2014. aastat üsna stabiilseks. „Siiski loodame killustiku veomahtu kasvatada 400 000 tonnini, kuid see sõltub Kurevere karjääri omanikust Nordkalkist,” ütles ta.
optimism on teretulnud,aga need loodusvarade ammutamised käivad tänapäeval nii,et pool teenistusest on liisingud kalli tehnoloogia ostmiseks ja ülejäänud on kütus jt sisendid sh tööjõud keda on vaja aina vähem.Seega lõviosa rahakäibest kaob sinna kuhu ka “toode” läheb.Üha suuremalt peab seda tööstust tegema ja seega ise-tegutsejad tõrjutakse sellest välja.Midagi muud ise-tegeval inimesel aga pole enam kellelegi midagi müüa.Kokkuvõttes probleem ongi selles,et loodusvarade välja müümine ei ole tootmine mis teeks jõukaks(“raha juurde tekitamine”)vaid teeb vaeseks. Muidugi mingil arenguperioodil on see vajalik,et rajada tootmist mis teeks jõukamaks,meil pidi see periood olema eelmise aastatuhande lõpukümnend…? PS Ärge nüüd valesti aru saage,ma ei taha hädaldada… Loe rohkem »
Aga teisiti pole ka võimalik. Kui müüa naabrile puid ja osta tema käest heina, siis raha juurde ei teki. Ikka on vaja ka riigist välja toota ja müüa. Kahjuks või mitte, aga muidu enam ei saa. Tore, et Rohuküla sadam areneb ja edu! See inimressurss jääb siis, kes tahab tegutseda ise.
siit selgelt näha kuhu me euroliidu toiduahelas kuulume-ressursside ammutamise piirkond,selle loogilise jätkuna lahkub ka inim-ressurss.