21

Kuidas Virtsus pangaautomaat kinni pandi

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Rahvakoosolek Virtsus. Pangaesindajad (seljaga) selgitavad, et otsuse taga on põhjalik analüüs. Foto: Katrin Pärnpuu

Rahvakoosolek Virtsus. Pangaesindajad (seljaga) selgitavad, et otsuse taga on põhjalik analüüs. Foto: Katrin Pärnpuu

Seda, et Virtsus on midagi teoksil, saab aru juba sadamahoones, kus heidame pilgu peale viimaseid kuid töötavale automaadile ja küsime kooli juurde teed. „Koosolekule lähete või?” uurib kohvikupidaja. „Minge jah!”

Kohapeale jõudes on saal rahvast täis. Puutoolidel istub 60–70 inimest, tropis ukse all seisavad veel mõned, kes seiravad vallavanemat intervjueerivaid telemehi. Kohal on kolm Eesti telekanalit, Maaleht ja meie. Kahe pangaesindaja jaoks on saali ette kõrgendikule seatud laud ja mõned istmed.

Kell saab kaks, vallavanem Arno Peksar on end mikrofonidest vabaks võidelnud ja sammub saali ette. „Katsuks tunni ajaga hakkama saada. Kui ei saa, siis läheb üle,” ütleb ta ja istub. Koosoleku juhataja Meelis Põhako juhatab rahva ette Swedbanki kaks esindajat — mehe ja naise. Rahvas on vait.

Esindajad ütlevad tere. Mees seirab pilguga kõrgendikul troonivaid istmeid, kuid otsustab targu jääda rahvaga samale tasemele, naeratab ja räägib, miks otsustas Swedbank aprillist sulgeda Virtsu sularahaautomaadi.

Swedbanki otsuse taga on pikk ja põhjalik analüüs. Otsuse puhul arvestab pank kahte aspekti: kasutatavust, sest pank on äriühing, ja alternatiivseid teenusepakkumise võimalusi nagu kaardimaksed poes, avalik internet ja pangabuss.

„Kõike seda me arvestasime,” ütleb mees. Naine võtab jutujärje üle ja räägib, et pangabuss on ratastel pangakontor: seal on nii sularaha väljamakse– kui ka sissemakseautomaat ja pangateller. Teenuseid pakub pangabuss terve hulga.

„Swedbank on pakkunud pangabussiteenust juba kuus aastat. Kliendid on rahul,” ütleb naine.

Rahva seast tõuseb käsi. „Meie lugesime ajalehest, et meie kasutame vähe oma kassaaparaati. Palun öelge, kui palju peame meie oma kassaaparaati kasutama, et see meile alles jääks?” küsitakse.

Pangaesindaja naeratab ja selgitab, et pank on oma otsuse teinud. „Kas meie siis ei saa midagi teha?” küsib saal. „Aga meil on ju raha vaja. Palun ärge pange meie autumaati kinni!”

„Ma kordan veel kord: otsus on tehtud,” kordab pangaesindaja ja selgitab: otsus pole tehtud üleöö. Virtsu sularahaautomaadi kasutatavus on vähenenud juba tükk aega, nii et pank pidas õigeks optimeerida. „Paljuski on see äriline otsus,” tunnistab esindaja. Pank on äriühing, kus peab kõik ennast ära tasuma. Virtsus ei tasu. Aga pank hoolib oma klientidest. Sularahaautomaadi asemel paneb ta käima pangabussi.

„Aga bensiin on ju nii kallis,” kostab kõhklev hääl saalist. Esindaja on vait. See ei olnud küsimus. Tema on tulnud siia küsimustele vastama, mitte niisama seletama.

„Lihulas käib pangabuss. Seal inimesed ootavad kaks–kolm tundi ja külmetavad. Kas siis rahval ei ole üldse sõnaõigust?” küsib rahvas.

Virtsu umbes 600 elanikust on 500 pensionärid. Kuidas siis nemad peavad olema ja elama? „See on küsimus kohalikule omavalitsusele,” ütleb esindaja. „Meie andmetel Lihulas nii pikki ooteaegu ei ole.” — „On küll!” vastab saal nagu üks mees.

Käe tõstab Laine Vesker, elupõline valla kultuuri– ja hariduselu edendaja, ja küsib, mida peaks Virtsu rahvas tegema, et pangal kui teenusepakkujal tekiks huvi sularahaautomaat siiski alles jätta.

Esindaja vastab, et sulgemisotsus on tehtud. „Kus see otsus tehti?” küsib saal. Kas ehk Rootsis? Võib–olla nemad seal kaugel ei tea, kuidas meie siin oleme ja elame, aga neile saab seda ju seletada.

„Otsus tehti Eestis,” ütleb esindaja.

„Kas see otsus on nii lõplik, et seda muuta ei saa?” küsib kohalik mees Peeter Vissak. „Ei saa,” ütleb esindaja.

Volikogu liige Meelis Malk tõstab käe, selgitab, et ta saab aru, et pank arvestab kasutatavust, aga kas saaks ehk sellekohased andmed avalikustada.

„Kasutatavust ja alternatiivsete võimaluste olemasolu,” toonitab esindaja.

Malk ütleb, et ta saab aru, aga kas saaks teada, kui väike see kasutatavus siis ikka on.

„Äriühinguna ei saa me seda öelda,” ütleb esindaja ja räägib jälle pangabussist. Et tuleb rahakasutust rohkem planeerida, rohkem ette mõelda.

„Linnas on iga nurga peal autumaat,” hõigatakse saalist. Võetagu sealt mõni vähemaks. „Las meie oma jääb alles. Meie ei taha mitu tundi sabas seista,” ütleb saal ja hakkab nõudlikult sumisema.

Pangaesindajad ei saa suminast aru. Sumin ei ole küsimus. Sumin on sumin.

Põhako selgitab, et panga pakutud mõned tunnid kuus senise 24 tunni asemel ööpäevas on saali arvates vähe.

„Aga teenuseid tuleb juurde,” ütleb esindaja. Saal sumiseb edasi.

„Kas te olete analüüsinud, kas meie neid üldse vajame,” vahendab Põhako. „Aeg näitab,” ütleb esindaja. „Mina ei tea seda kohe praegu öelda.”

„Kas teil sellest ei ole midagi, kui meie kõik läheme teise panka?” küsib saal.

Pangaesindaja seda küsimuseks ei pea. „See kõlas nagu ähvardus,” ütleb ta.

Vesker tõstab käe, küsib „Kas teie pank teab, kui palju tarvitavad meie inimesed sularaha?” ja seletab, et tema kui pensionär saab pangabussi peale minna, aga tööinimene ei saa. Virtsus on tööinimesi ka.

Pank ei tea ja arvab, et seda teavad Virtsu inimesed ise. Virtsu inimesed teavadki. Sularaha on tarvis, et maksta naabrimehele küttepuude ja naabrinaisele munade, värske kartuli ja porgandite eest, värske kala müüjale värske kala, juukselõikajale juuste lõikamise ja bussijuhile bussipileti eest. Suurem osa kohalikku majandamist majandatakse sularahaga. Ainus koht, kus saab kaardiga maksta, on toidupood, aga eile olid sealgi ühendused maas.

„Mis meie peame tegema, et meie saaksime oma raha kätte siis, kui meie tahame, mitte siis, kui teie tahate? See on ju meie raha. Mis oleme meie pahasti teinud? Kas meie oleme liiga vaesed olnud?” küsib Vesker.

„Pange meile siis pisem autumaat. Meile ei ole nii suurt kasti tarvis,” kostab saalist.

Vallavanem Peksar, kes on saalis ainus ülikonnas mees peale pangaesindaja, tõstab käe ja küsib, mitu korda alla äratasuvuse miinimumi jääb Virtsu sularahaautomaadi kasutatavus. „See ei tohiks ju ometi ärisaladus olla,” ütleb Peksar. „Mitu–mitu korda,” ütleb esindaja.

„Kas buss tuleb siis odavam kui autumaat?” küsitakse saalist. „Buss on mõistlikum,” ütleb esindaja.

Jutt käib ringiratast. Uuritakse veel ühte ja teist. Et mida ikka saaks teha. „Midagi ei saa,” ütleb esindaja. Otsus on tehtud.

„Aga mis me siis üldse siia tulime? Mis me siis üldse arutame?” kostab lõpuks noor hääl. „Pank on alati valmis diskussiooniks,” ütleb esindaja. „Meile läheb korda, mis toimub linnadest väljaspool.”

Kell on kolm saanud. Tund aega on möödas. Hulk toole on jäänud tühjaks, sest rahvas on tasapisi hakanud saalist välja imbuma.

„Kas SEB ei tahaks meile panna oma autumaati. Kui vallavanem ise küsiks,” kostab üksik kõhklev hääl. „Ei julge selle peale loota,” arvab vallavanem.

„Vastu seina jooksime,” nendib Laine Vesker, ohkab ja seirab pilguga õieli mikrofonidega telemehi, kes on ta ümber piiranud. Koosolek on läbi.

Kaks maailma on korraks kohtunud ja taas lahku läinud. Ära ei tasunud see ennast kummalegi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ei Rootsi pankadele
Ei Rootsi pankadele

Võtan oma raha Rootsi pangast ära, sest tema minust ei hooli, ainult nii saangi oma arvamust avaldada. Mida sina teed.

Lumemees
Lumemees

Kas keegi oskaks nüüd üles lugeda Virtsu kandi teenindusettevõtteid, kus saab ainult sularaha kasutada. Esimesena pähetulev on muidugi bussiliiklus – seal kaardiga maksta ei saa. Mis veel…?

läänlane
läänlane
Mulle meeldib see Martna mehe jutt-sadades meetrites EUroopa rahadega ehitatud kiviaeda ,kirikukell,mis kõlab ja metsavendade ausammas ,millele kindlast pani oma panuse ja tähelepanu suur poliitik Mart Laar.Mida te veel tahate ? Juimal hoidku-töökohti ja veel seda infrastruktuuri ,äkki veel poodi,kus inimene saab osta leiba-piima,oma rahaga tegutseda -kas sularahas,kaardil või internetis -jah ,kui mõelda,et iga 10 pensionäri peale on üks ametnik-milline saamatus ja hoolimatus oma rahva vastu-jätta inimesed ilma kõigest vajalikust postist ,panga teenuses primitiivsemal -automaadi kujul jne. Hr.Laar on väga suur pangandusspetsialist(?),tema istus isegi Swedpanga nõukogus Stokholmis -nii et temalt tuleb kindlasti küsida -kuidas ja mis ? Tallinnas istub regionaalminister… Loe rohkem »
Martna Vallavanaema
Martna Vallavanaema

Mis te seal halate tulge Martnasse elama. Siin on teile pakkuda sadades meetrites kiviaeda. Piiramtus koguses uue kirikukella kõla ja metsavendade ausammas . Seinast rahavõtmise kogemus meil puudub sest töökohtasid pole ja uuel maavanema on meist PHUY

naerma ajab
naerma ajab

kui kuulad kuidas omavalitsusjuht halab, et ei saa midgi teha, ometigi on omavalitsusel suured õigused oma vallas elu korraldada.

Et siis nagu
Et siis nagu

peaks kohalik omavalitsus hakkama trükkima oma raha ja laskma selle väljastamiseks automaadi paigaldada või?

suvaline lugeja Katrinile
suvaline lugeja Katrinile

Täiesti normaalne ja sujuvalt loetav tekst, mitte kuiv kolmerealine teadaanne. Oligi neutraalne jutt ju, kuskilt ei paistnud välja, mida reporter ise arvab.

reportaazina
reportaazina

saab küll, mille üle sa imestad, Katrin?

Pangaautomaat
Pangaautomaat

pangaautomaadiks,aga tasapisi kaob ju nö perifeeriast kõik tavalisele inimesele elutegevuseks vajalik.Ausam oleks riigil ja eluperemehetsevatel suurfirmadel juba otse inimestele välja ütelda,et väljaspool tõmbekeskusi elamine on oma lõbu ja vältimaks seal elutegevuse täielikku kadumist maksusoodustused kehtestada vms.

Katrin
Katrin
Ei saa mina aru, kuidas üks ajakirjanik saab sellist teksti kirjutada? Olen ise olnud ajakirjanik ja õppinud seda ja mäletan, kuidas mulle pandi alati hingele, et “see ei ole sinu arvamuslugu seega kõiksugu ei kuule, ei näe ja muu pläma jäta välja”. Teks peab olema neutraalne, et rahvas mõistaks ja teeks ISE oma otsuse, mitte selle pähjal, et keegi pisike tegelintski nüüd sülge pritsib. Minu arvamus on see, et rahvas harjub ära. Aastaid tagasi oli teema, et keegi ei taha automaate, sest tahetakse kontorist rahasid välja võtta. Nüüd kus see eemaldatakse on jälle nurin. Olen ise bussi külastanud ja olen… Loe rohkem »
Katrinil
Katrinil

jäid vist ülikoolis mõned loengud vahele, muu hulgas see, kuidas kirjutada reportaazi, õigekirjast rääkimata. Ja arvamuslood, muide, on ka igati aktsepteeritud ajakirjanduse zanr:)

Katrin
Katrin

Ei vaidle vastu, et arvamuslood on aktsepteeritud žanr. Kõik oleks ju J.O.K.K kui vaid pealkirja ees seisaks Arvamuslugu: …
Antud juhul on tekstis kasutatud üsna palju varjatud retoorikat a’la “sumin ei ole küsimus, sumin on sumin”, mis mõjub inimeste psühholoogiale justkui õli tulele küttes neid veelgi üles.
Aga noh… mis seal imestada, kui kogu Eesti meedia on kollane…

Reportaaž, uudis, arvamus
Reportaaž, uudis, arvamus
Antud lugu on kirjutatud reportaažina, sest just see žanr annab kõige paremini edasi saalis valitsenud meeleolusid ja võimaldab ajakirjanikul panna lugejat olukorda, mis Virtsus valitses. Uudis, et Virtsus automaat kinni pannakse, oli juba ammu kõigile teada ja uudislooks polnud seda mõtet kirjutada. Mõtet oli kirjutada sellest, mis rahvakogunemisel toimus, kuidas keegi reageeris, mis meeleolu seal valitses. Seepärast võib ka reportaaži kirjutada… “igasugu pläma”, nagu Te toredasti märkisite. Lausa tuleb kirjutada, kas keegi ohkas, kas keegi kirus, kuidas ta seda tegi, millised olid näoilmed, millised olid tonaalsused, ka lõhnad ja värvid. See on nagu raadio, kus hea reporter teeb otseülekannet ja… Loe rohkem »
Seda lugu
Seda lugu

kollaseks nimetada on ikka üsna meelevaldne. Kui see ka kellelegi kanna peale astub…

pisike tegelinski, aka süljeprits
pisike tegelinski, aka süljeprits

Oled suurepärane Inimene! Lojaalne! Uuendustemeelne! Oleks kõik Sinu sarnaste harjumustega! Oi siis saabuks lausa nirvaana!

Laine
Laine

Meie häda selles, et oleme progressi maitset tunda saanud. Progress aga hakkab end tagumisest otsast ise hävitama.
Muide, soovitan kõigil, kel sularaha vaja, uurida põhjalikult Säästu plussi võimalusi.

wpDiscuz