Laine Randjärv: 10 aastat Euroopa Liidus

Eesti on Euroopa mõistes väike riik, kes on suutnud konstruktiivselt ja õigeaegselt kasutusele võtta erinevaid Euroopa struktuurifondide toetusi, et parandada taristut, ehitada ja restaureerida suurel hulgal ühiskondliku otstarbega hooneid.

Fondide toetus on kaasa aidanud ettevõtluse arengule, käivitanud terve rea haridus-, kultuuri- ja integratsiooni programme. Kõik see tähendab täiendavate töökohtade tekkimist meie tööturul.

2004 – 2014

Kõike viimase kümne aasta jooksul tehtut ei jõuagi üles lugeda ning peab olema tõeline euroskeptik, et mitte hinnata Euroopa Liidu poolt antud abi meie maale. Iseasi on see, et eurotoetuste efektiivne kasutamine nõuab abisaajatelt kõrget professionaalsust: pole kellelgi saladuseks, et fondidesse esitatavad taotlused on oma keerukuselt võrreldavad dissertatsiooni kaitsmisega ning aruandlus on sellest veel keerulisem, kusjuures mõni patustamine finantsosas võib viia kogu projekti kokkukukkumiseni. Nii väärivad organisatsioonid, kes suudavad kõik need takistused ületada, aplausi kõigilt Eesti elanikelt.

Keegi ei taha olla pidevalt välja sirutatud peoga vaese sugulase rollis, mistõttu peaksime, president Kennedy kuulsat väljendit parafraseerides, järgima kahepoolse koostöö põhimõtet: “Ära küsi, mida Euroopa saab teha sinu heaks, vaid küsi endalt, mida sina saad teha Euroopa heaks”. Tegelikult saame me teha üpris palju.

Ajaloolise kogemuse eelis

Euroopa Liit tunneb suurt huvi Idapartnerluse arengu vastu, liikudes edasi lõimumissidemete loomise suunas Ukraina, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia ja Valgevenega. Tänu sellele, et Eestil on nimetatud riikidega ühine ajalooline minevik, on meil palju kokkupuutepunkte ka mõtteviisi ja kultuuri tasandil.

Eesti elanikul on palju lihtsam jõuda ühisele mõistmisele mõne SRÜ riigi elanikuga, kui näiteks sakslasel, prantslasel või rootslasel. Sama kehtib ka Vene Föderatsiooni puhul. Hiljuti sõlmitud piirilepe on oluline samm kogu Euroopa Liidu välispoliitilise kaardi jaoks. Eesti on nagu kultuuriline ja diplomaatiline sild EL-i ja SRÜ maade vahel ning meie ülesanne on tõhusalt kasutada olemasolevat potentsiaali ning aidata kaasa vastastikku kasulike sidemete loomisele meie lääne- ja idanaabrite vahel.

Geograafiline asend kohustab

Inimesena, kel on pikaajaline poliitikutöö kogemus rahvusvahelisel tasemel, olles Läänemere maade parlamentaarse konverentsi alatise komitee president ja Balti Assamblee president, võin öelda, et meie Läänemere äärsete riikide koostöö ei ole veel nii hästi arenenud (kui seda võib täheldada näiteks Vahemere maades).

Ma näen oma ülesannet peale kõige muu ka selles, et Läänemere piirkond oleks EL-i kaardil silmapaistvam, koos kõigi oma nõudmiste ja seadusandlike vajadustega. Ma arvan, et Eesti jaoks ideaalne Euroopa Liit on autonoomsete sõltumatute riikide liit, kes arvestab liikmesriikide regionaalseid erinevusi. Seadusandlust puudutavates aruteludes tuleb rohkem arvestada riikide piirkondlikke, kultuurilisi ja geopoliitilisi erinevusi. Me peame püüdlema niisuguse EL-i poole, kus europarlament ja liikmesriikide parlamendid on üksteisega otsuste vastuvõtmise protsessides tihedalt seotud ja nõukogu-sisesed läbirääkimised on läbipaistvamad.

Meil on palju ühist

Lisaks paljudele erinevustele on EL-i riikidel palju sarnaseid tugevaid külgi, samuti terve rida ühiseid probleeme, mis on vaja ühiselt lahendada. Väga terav küsimus on noorte töötus, eriti Vahemere maades. Selleks, et keeruline situatsioon lahendada, on vaja noori suunata tegelema ettevõtlusega ja omandama rakenduslikke erialasid.

Tulevikus vajab Euroopa rohkem insener-tehnilise haridusega spetsialiste, samuti inimesi, kes on ettevõtlikud ja võimelised looma tugevat majanduslikku baasi. Kõige suurem praktiline väärtus kõigi EL-i liikmesriikide jaoks on kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine, sellest võidavad kõik. Veidi abstraktne, kuid mitte vähem tähtis, on nn “küünarnukitunne”, mis lähendab inimesi. See tähendab, et me ei ole oma väikese riigiga üksi, vaid meil on sõpru ja mõttekaaslasi, kelle tugi paljudes valdkondades annab meile turvalisuse tunde.

E-kogemus

Vanas Euroopas on senini säilinud palju bürokraatiat ja paberimajandust. Noor Eesti on aga kiirelt sammunud ajaga kaasa. Meie e-teenused on laialt levinud nii era- kui avalikus sektoris. See on kogemus, mis on saanud meie jaoks juba igapäevaseks töövahendiks ja seda me võime jagada Euroopaga. Samuti mobiilparkimine, e-õpe või töö e-riigis, mis on saanud nii mugavaks tänu digiallkirja kasutamisele ükskõik millisel dokumendil.

Kultuuri ja spordi „eksport“

Me võime eksportida teistesse riikidesse oma piimatooteid, komme ja muid toiduainetetööstuse tooteid kui palju tahes. Kuid selleks, et teiste riikide elanike silmis tõeliselt tuntuks ja isikupäraseks saada, tuleb eelkõige tutvustada neile oma rahvuskultuuri. Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste, Eri Klas, Andres Mustonen, Kaido Ole ja paljud teised meie kultuuritegelased on kogu maailma kunstiarmastajate hulgas hästi tuntud.

Kui andekaid heliloojaid, dirigente ja kunstnikke leidub igal maal, siis sellise unikaalse massikultuuriüritusega, nagu seda on laulupidu, ei saa kiidelda keegi peale meie ja meie naabrite teistes Balti riikides.

Viimastel aastatel on üheks enim arutatud teemaks kultuuri valdkonnas olnud “loominguline tööstus”, mis tähendab kunsti teenida kunstiga raha. Meie laulupidu tuuakse traditsiooniliselt näiteks kui väga õnnestunud ja toimiv loomingulise tööstuse üritus. Kui mitmekümnest tuhandest lauljast koosnevat ühendkoori kuulab mitmesajast tuhandest inimesest koosnev publik Eestist ja välismaalt, siis pole raske ette kujutada, milline tuntav kasu on sellest riigi majandusele hotelli-, restorani-, reklaami-, suveniiri- ja teiste äride näol.

Ja mis eriti tähelepanuväärne – laulupidu ei ole popkultuur, vaid rahva- ja rahvuskunst selle sõna kõige kõrgemas tähenduses. Samuti on riigi jaoks tähelepanuväärselt märgilise tähendusega spordisaavutused. Näiteks, tänu Julia Beljajeva ja Nikolai Novosjolovi 2013. aastal saavutatud maailmameistri tiitlitele sai Eesti spordimaailmas tuntuks väga tugeva vehklemiskooliga riigina.

Eesti europarlamendis

Kasulik on rõhutada Eesti väärtusi Euroopa kontekstis – see on üks europarlamendi saadiku ülesandeid. Mitte rõhutada uhkeldamise pärast, vaid edasiste suhete ja vastastikku kasuliku partnerluse arengu nimel. Eestit esindab Euroopa Parlamendis ainult kuus inimest, seetõttu on väga oluline nende kõrge professionaalsus paljudes valdkondades, oskus suhelda mitmes keeles ja kaitsta oma riigi huve, luua kontakte erinevate struktuuride ja fondidega, ehitada diplomaatilisi sildu teiste riikidega. Nendest inimestest sõltub paljuski Eesti edu Euroopa areenil – seejuures mitte ainult lähema viie aasta jooksul, vaid palju pikemas perspektiivis.

Pole saladus, et europarlamendis kaalutakse otsuseid ja arutatakse seaduseelnõusid aastaid. EL kujutab endast suurt ja keeruliselt juhitavat mitmetekilist laeva, mis peab püsima kursil eriti põhjaliku ja strateegilise ettenägelikkusega.

Laine Randjärv, riigikogu I aseesimees (Reformierakond)