Algas Estlink 3 Aulepa-Rehemäe ühenduse planeerimine   

Lääne Elu

info@le.ee

Kuula artiklit, 2 minutit ja 45 sekundit
0:00 / 2:45
Aulepa-Rehemäe ühendus on kaardil märgitud sinisega. Joonis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Sel nädalal tehti algust Estlink 3 Eesti maismaaosa ühenduste planeerimisega, mis toob uued ühendused ka Läänemaale, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 

„Algatatud on kaks eriplaneeringut, mis valmistavad meid ette tulevikus rajatava Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse jaoks,“ rääkis majandus- ja tööstusministerErkki Keldo. „Tema sõnul tugevdab täiendav ühendus Soomega Eesti energiajulgeolekut, andes muu hulgas parema kaitse võimalike kaablirünnakute korral. „Lisaks suurendab see varustuskindlust, võimaldab efektiivsemat energiatransporti ja tähendab lõpuks tarbijale odavamat elektrihinda, soodustades nii ka uusi tööstus- ja tootmisettevõtmisi,“ märkis ta. 

Eriplaneeringuga kavandatakse Läänemaale 330 kVliin ja taristuehitised, et Estlinki merekaabel oleks võimalik Aulepa lähedal rannikul võrku ühendada. „Plaanime elektriühendust, mis on võimeline üle kandma kogu Estlink 3 võimsust ja võimaldab tulevikus täiendavaid võrguarenguid Lääne-Eestis,“ kinnitas Elering AS-i projektijuht Brenda Pent. Vajalik trass planeeritakse tema sõnul õhuliinina, kuna õhuliini rikked on kergemini leitavad ja kiiresti kõrvaldatavad.
Täpsemalt: riigiplaneering.ee/estlink3-rehemae-aulepa 

Artikkel jätkub peale reklaami

Ühenduse jaoks on esmalt vaja tõsta olemasoleva võrgu võimsust. Tallinna elektriühenduste tugevdamiseks kavandatakse eriplaneeringuga Rae valda Ülemiste järve lähedale uus kõrgepingealajaam ning Harjumaale 330 kV elektriliinid jm taristu. 

Planeeringualad on ulatuslikud ja trassivalikuid algusetapis veel ei tehta. Kust täpsemalt liinid kulgema hakkavad, selgub planeerimise ja uuringute käigus. Võimalusel eelistatakse juba olemasolevaid trassikoridore (õhuliinid, Rail Balticu raudtee jms), ent tehakse ka parendustöid. „Eleringi huvi on lisaks uue ühenduse loomisele optimeerida ka olemasolevat võrku, mis võib mõnes kohas tähendada vanade elektriliinide viimist uuele trassile. Näiteks kaalume seda Luige alevikus Kiili vallas,” tõi Pent välja. 

Protsessis pannakse suurt rõhku kaasamisele – planeerimine on avalik ja kaasa rääkima ning ettepanekuid esitama on oodatud kõik huvilised, eriti puudutatud maaomanikud, keda hoitakse arengutega kursis.  

Planeeringute koostamine võtab eeldatavalt aega kuni kaks aastat. Tänu äsja jõustunud planeerimisseaduse muudatustele toimub see efektiivsemalt, kuna protsess on lihtsustunud ja ekspertidel huvigruppide kaasamiseks vabamad käed. Tegevusi koordineerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, konsultant on Skepast&Puhkim OÜ. 

Eesti-Soome kolmas mereühendus plaanitakse rajada 2035. aastaks. 

Reklaam