Silt: Aulepa-Rehemäe kõrgepingeliin

Neljapäeval ja reedel sõitsid Camilla Kastein ja Madis Kullamaa, binoklid ja vaatlustorud autos, mööda Põhja-Läänemaad, et peatuda siin-seal põllu veeres ning lähemalt uurida põllul puhkavaid ja toituvaid linde. Kastein ja Kullamaa on konsultatsioonifirma Skepast ja Puhkim linnustikueksperdid, kes välitöödel hindavad Rehemäe-Aulepa EstLink 3 liinitrassi linnustikku. Osa vaatlusi teeb Kasteini sõnul ka Eesti ornitoloogiaühing. Ala, kus eksperdid vaatlusi teevad, ulatub Ristilt Aulepani. Kullamaa sõnul koguvad nad vaatlustega teadmisi, millised linnuliigid tulevase kõrgepingeliini piirkonnast läbi rändavad, samuti pööratakse tähelepanu kaitse all olevate röövlindude pesitsuskohtadele. „Seda infot võetakse hiljem arvesse, et elektriliini ehitusel võimalikke meetmeid rakendada,” ütles ta. Kasteini sõnul on liinid juba kavandatud nii, et need ei läbiks kaitsealuste linnuliikide elupaiku. „Aga kui välitöödel veel midagi välja tuleb, püütakse liini veel nihutada,” sõnas ta. Kevadi

  Eleringi tellitud Tallinna tehnikaülikooli uuring näitab, et plaanitava EstLink3 Lääne-Nigula vallas Aulepast Rehemäeni viivat osa ei ole mõistlik maakaablina rajada. Põhivõrguettevõte Elering tellis tehnikaülikoolilt uuringu, et võrrelda õhuliini ja maakaabli kasutamise otstarbekust Aulepa ja Rehemäe lõigul, Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Saaremaal Mägi-Kurdla ja Kotlandi vahele jääval osal ning Tallinna ringliinil. Eksperthinnangu järeldus on, et kõik kolm ühendust on soovitatav rajada maakaabli asemel õhuliinina. Uuringu kohaselt on 40kilomeetrise Aulepa-Rehemäe 330 kV õhuliini maksumuseks planeeritud 13 miljonit eurot. Vedades selle asemel aga vahelduvpinge maakaabelliini, tuleks arvestada kulutustega, mis jäävad suurusjärku 270 miljonit eurot. „Kui 110 kV õhu- ja kaabelliini rajamise hinnaerinevused kipuvad jääma kahe- kuni neljakordseks, siis 330 kV õhu- ja kaabelliini rajamise hinnaerinevused võivad küündida 5–21kordseks. Kuna väiksemad hinnaerinevused on

Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu avalikul arutelul Oru kultuurisaalis jäi kõlama kohalike soov, et ühendus, kui seda üldse vaja on, peaks kulgema maakaablina. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa eriplaneering on jõudnud etappi, kus on valmis vajalike uuringute lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Samuti on visandatud esialgsed trassivariandid, mida nüüd Lääne-Nigula inimestele avalikel aruteludel tutvustati. Oru kultuurisaalis peetud arutelul oli hinnanguliselt üle 80 osaleja. Eriplaneeringu kohta saalist tulnud küsimused olid planeeringu suhtes pigem skeptilised. Korduvalt tõstatati teema, miks tahab Eesti elektrisüsteemihaldur Elering rajada Aulepa konverteralajaamast Rehemäele 330 kV õhuliini ega kavanda ühendust maakaablina. „Miks ei võiks see 30 kilomeetrit olla kaabliga, kui 150 kilomeetrit tuleb meres kaabliga? Nüüd 30 kilomeetri kaabli jaoks ei ole raha enam?” küsis arutelul osaleja Andres Laidre. Elering eelistab õhuliini Eriplaneeringu Eleringi poolne projektijuht Brenda Pent ütles, et esiteks on Soome suunast Eestisse kavandatav EstLink 3 merekaabel alalisvoolukaabel. „Vahemaa on pikk j

[caption id="attachment_456465" align="alignnone" width="690"]