Silt: estlink3

Koguinvesteering Läänemaal ja Lääneranna vallas viimasel ajal valminud või plaanitud suurarendustesse ületab kolme ja poolt miljardit eurot. Summas ei sisaldu EstLink3 ja Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamise kulu. Nende kahe elektriühenduse maksumus Eestis ja naaberriikides kokku on eeldatavalt umbes 2,7 miljardit eurot. Mitme projekti puhul pole aga võimalik hind veel üldse teada. Eesti bürokraatiat, keerulist aega majanduses ja „mitte minu tagahoovi”-hoiakuid arvestades ei saa muidugi olla kindel, et kõik plaanid paberilt kaugemale jõuavad. 1. Eveconi Kirikmäe hübriidpark ja Lihula andmekeskus 2024. aastal avati Eesti energiaettevõtte Evecon ja investeerimisfondi Mirova koostöös Kirikmäel päikesepark võimsusega üle 77 MW. Lisaks alustati 2026. aastal Kirikmäele 55megavatise võimsuse ja 250 MW/h mahutavusega akusalvestussüsteemi ehitamist. Päikesepargi investeering oli ligi 50 miljonit eurot ja akusalvestus lisab peaaegu 38 miljonit. Veel plaanib Evecon Lihulasse kuni 100 MW elektritarbimisega andmekeskuse ehitamist. Andmekeskuse võimalikku maksumust pole Evecon seni avaldanud. 2. Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliin ja Lihula 330 kV alajaam Ligi 175 km pikkune Harju-, Lääne- ja Pärnumaad läbiv kõrgepingeliin, mis sai valmis 2020. aasta lõpus. Töö maksis käibemaksuta ligi 60 miljonit eurot. Lisaks ehitati Lihulasse 2025. aasta lõpuks Eleringi uus 330 kV

[caption id="attachment_476777" align="alignnone" width="1920"] Priit Heinla sõnul loodetakse luua võimalus, et väikekalurid saavad EstLink 3 kaabli kaitsevoondis kala püüda. Foto Juhan Hepner[/caption] Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse EstLink 3 merekaabel, mille uuendatud keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi neljapäeva õhtul Sutlepa vaba aja keskuses tutvustati, võib tuua väikekalureid puudutava seadusemuudatuse. Eleringi välisühenduste arendusjuhi Priit Heinla sõnul ei tee praegune õigusruum merekaabli kaitsevööndi piirangute osas vahet, kas tegu on suure või väikese laevaga. „Keskkonnamõju hindamise käigus teeme ettepaneku seadusemuudatuseks, et määratleda, kes siis on nii-öe

Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu avalikul arutelul Oru kultuurisaalis jäi kõlama kohalike soov, et ühendus, kui seda üldse vaja on, peaks kulgema maakaablina. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa eriplaneering on jõudnud etappi, kus on valmis vajalike uuringute lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Samuti on visandatud esialgsed trassivariandid, mida nüüd Lääne-Nigula inimestele avalikel aruteludel tutvustati. Oru kultuurisaalis peetud arutelul oli hinnanguliselt üle 80 osaleja. Eriplaneeringu kohta saalist tulnud küsimused olid planeeringu suhtes pigem skeptilised. Korduvalt tõstatati teema, miks tahab Eesti elektrisüsteemihaldur Elering rajada Aulepa konverteralajaamast Rehemäele 330 kV õhuliini ega kavanda ühendust maakaablina. „Miks ei võiks see 30 kilomeetrit olla kaabliga, kui 150 kilomeetrit tuleb meres kaabliga? Nüüd 30 kilomeetri kaabli jaoks ei ole raha enam?” küsis arutelul osaleja Andres Laidre. Elering eelistab õhuliini Eriplaneeringu Eleringi poolne projektijuht Brenda Pent ütles, et esiteks on Soome suunast Eestisse kavandatav EstLink 3 merekaabel alalisvoolukaabel. „Vahemaa on pikk j

[caption id="attachment_447193" align="alignnone" width="1920"] Estlink 3 merekaabli keskkonnamõju hindamise programmi tutvustamine Sutlepas tänavu kevadel. Foto: Juhan Hepner[/caption] Eesti elektrisüsteemihaldur Elering esitas tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveametile (TTJA) avalduse, et nihutada Eesti ja Soome vahele plaanitava kolmanda elektriühenduse merekaabli trassi asukohta. Pärast mullu sügisel esitatud EstLink 3 meretrassi hoonestusloa taotlust on Eleringi teatel selgunud, et esialgne trassivariant ku

[caption id="attachment_456465" align="alignnone" width="690"]