OECD värske Eesti majandusraport soovitab praeguse valitsuse kavandatavat pensionireformi mitte läbi viia, sest see ähvardab jätta suure hulga tulevasi pensionäre vaesusesse; rahandusminister Martin Helme soovitusega ei nõustu.
„Eesti seisab silmitsi kiiresti vananeva elanikkonnaga, just nagu ka paljud teised riigid, ja selle probleemi adresseerimiseks peate pakkuma oma pensionäridele head elukvaliteeti ja tervisehoiuteenuseid,” ütles OECD asepeasektretär Ulrik Vestergaard Knudsen Tallinnas toimunud pressikonverentsil, kust võttis osa ka rahandusminsiter Martin Helme. „Vaesus on juba praegu Eesti pensionäride seas kõrge võrreldes paljude teiste riikidega ja nad on majanduslikult väga haavatavad,” lisas ta.
„Kavandatavad muutatused pensionisüsteemis suurendavad ebavõrdust vanurite elukvaliteedis veelgi. Selle pärast tuleks peatada plaan, mis võimaldab inimestel raha kohustuslikust teisest sambast välja võtta,” toonitas Knudsen ja lisas, et reform ähvardab jätta paljud raha välja võtvad inimesed pensionieas ilma piisava sissetulekuta.
Teise samba vabaks laskmise asemel soovitab Knudsen hoopis vaadata üle praeguste pensionifondide madala tootlikkuse ning reformida nende juhtimist. „Varasemate valitsuste reformid on teinud samme pensionifondide tootlikkuse tõstmiseks ja sellel teel tuleks jätkata,” arvas ta. „Pensionireformidel on väga laialdased mõjud kogu ühiskonnale, majandusstabiilsusele ja turgudele ning seepärast tuleks neid läbi viia ainult pärast pikki ja põhjalikke analüüse.”
Rahandusminister Martin Helme ütles BNS-ile, et OECD soovitus valitsuse praeguseid plaane seoses pensionireformiga ei muuda. „See kriitika on sarnane kõigilt neilt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja minu vastus on neile kõigile sama: rahulolematus meie kehtiva pensionisüsteemiga on Eestis laialdane. Sellele on toimunud valimiste näol poliitiline reaktsioon ja meil on rahvamandaat seda muuta.”
Kui kõiki OECD soovitusi kuulda võtta siis oleksime ammu riigina põhjas. Sellepärast need ongi soovitused. Millal suudame hakata vaatama teemades sisu ning arvestada kohalike oludega? Meediapaanika aga näitab meie ajakirjanduse kvaliteeti või pigem tõestab selle puudumist.
Niikaua kui riik suunab pensioniraha välismaistele pankadele riigist välja viidava kasumi tootmiseks, ei ole teise sambasse pensioni kogumisel mingit mõtet. Ma arvan, et enamus inimesi ei tunneks vajadust teisest raha välja võtmiseks, kui see raha läheks lihtsalt riiklikku pensionifondi ning kasutataks ära jooksvalt nii nagu esimese sambaga asi toimib. Naljakas oli kuulda, kuidas fondide haldustasud hakkasid peale reformi käimalükkamist langema ja kuidas kõik inimesed pidid olema rumalad ning peale reformi mitte saama oma raha haldamisega hakkama teadmiste puudumise tõttu. Selle loogika järgi võiks õelda, et me ei tohi koolis lastele õppimiseks samuti mingeid valikuid anda, kuna kuna neil puuduvad eelnevad… Loe rohkem »
Kui suudate paremat tootlust teenida, siis ehk tõesti võib teisest sambast raha välja kanda, aga ei tea kui paljudel see õnnestuks.
Niikaua, kuni seda raha investeeritakse väljaspool Eestit, ei muutu see kuidagi meie inimeste tulevaseks heaoluks. Tehke juba kiiremini see muudatus ära.
Eesti on liiga väike ja geopoliitiliselt mitte kuigi turvaline paik rahva kogu pensioniraha siia investeerimiseks. Suured aktsiabörsid tagavad likviidsuse ehk vajadusel on võimalik suurem kogus väärtpabereid maha müüa, ilma et sellega kaasneks hinnalangus. Eestis lihtsalt ei jätkuks hulgimüügi korral ostjaid.
Kindlasti on paremaid kohti selle raha investeerimiseks kui väärtpaberid. Väärtpaberitesse investeeritud rahaga toetatakse suuri tegijaid ning kasvatatakse nende mõjuvõimu meie endi üle veelgi. Kui arvestada, et investeerimise tasuvused on väiksed, siis võib-olla lõpuks maksame sellise tegevusega kaudselt peale. Näiteks võinuks tselluloosivabriku pensioniraha investeerides oma raha eest püsti panna. Lisaks oleks meil vaja tuumajaama, mida saaks samamoodi teise samba rahadega toetada. Raha väärtuse säilimine oleks ilmselt garanteeritud. Kohe kindlasti oleksid need ettevõtmised kasumlikud. Teenitud kasumitega saaks tõenäoliselt teostada teise samba väljamakseid. Ning kui kasumist ei piisa, siis saab teostada väljamaksed tasuta elektri teel. Samuti oleks mõistlik investeerida riigikaitsesse. Milrem jms tegevus… Loe rohkem »
Kõik õige, kuid nimetatud ettevõtetesse saab investeerida ikkagi vaid läbi väärtpaberite (võlakirjad v aktsiad). Päris füüsilisi tükke seadmetest või hoonetest pole ju võimalik osanikele laiali jagada.
:)))))) huvitav jah, miks seda siis tehtud pole, kui see nii krdi kasulik on. Pensioniraha pole kasiinodes mängimiseks mõeldud inimene!!!! Võtke aru pähe!
Tooge palun näide kuhu miljardid Eesti siseselt hea tootlusega investeerida! Ma paneks omad sendid kah teenima siis. Riigisiseselt on haldustasud ka praktiliselt nullis ju!