Tarankovi surmarelv oli peidus Keedikas

Kohtupingis istub Nikolai Tarankovi väidetav tapja Juri Vorobei. ARVO TARMULA

Eile hommikul alanud kohtuprotsess allmaaliidri Nikolai Tarankovi tapmises süüdistatava Juri Vorobei üle erines tavapärastest Haapsalu kohtumaja istungitest nii rangete turvameetmete kui ka suure meediahuvi poolest.

Süüdistaja, riigiprokurör Vahur Verte ütles oma avakõnes, et iseenesest pole see kohtuasi ainulaadne ega erakordne, sest igal aastal kaotab teise inimese käe läbi elu enam kui poolsada inimest. „See kohtuasi on aga saanud rohkem tähelepanu kannatanu isiku tõttu, sest tema nime on seostatud organiseeritud kuritegevusega ja siin ei saa mööda vaadata tapetu isikust ega tema rollist organiseeritud kuritegevuses,” sõnas riigiprokurör.

Nii ohvri Nikolai Tarankovi kui ka kohtualuse Juri Vorobei seotuse tõttu allimaga oli Haapsalu kohtumajas rakendatud tavapärasest rangemaid turvameetmeid. Tallinnast olid kohapeale toodud turvaväravad ja kõik kohtusaali sisenejad pidid läbima turvakontrolli. Üllatuste vältimiseks pidasid  politseinikud silma peal ka kohtumaja ümbrusel.

Kohtusaalis hõivasid enamiku kohti küll Eesti suuremate meediakanalite esindajad, kuid koos tapetud Tarankovi Valgevenes elava õe ja õetütrega saabus kohtusse ka allilmaga seostatud poksitreener Boris Malinovski oma iseloomulikku pruuni kaabut kandes.

Ammused tuttavad pöördusid tülli

Kohtuprotsess algas süüdistusakti ettelugemise ja kohtualuse ülekuulamisega.

Juri Vorobeid süüdistatakse selles, et ta tappis 13. septembri varahommikul Läänemaal Saunja külas Kirimäe poolsaare kalastuskohas oma tuttava Nikolai Tarankovi. Peale selle süüdistatakse Vorobeid ka ebaseaduslikus tulirelva valdamises ja tulirelva öösihiku ebaseaduslikus valdamises.

Läbiotsimisel Vorobei kodust leitud öösihiku kohta ütles ta, et see kingiti talle juba mõne aasta eest ja kuna ta on jahimees, on öösihikut vaja jahipidamiseks.

Kohtu ees ütles Vorobei, et saab süüdistusest aru ja tunnistab end süüdi.

Juri Vorobei tundis Nikolai Tarankovi lapsepõlvest, tegemist oli tema isa Viktor Vorobei ammuse sõbraga. Valdavalt olid Juri Vorobei ja Tarankovi suhted head, kuid pööre tuli 2016. aasta mais, mil Vorobei kuulis sõbra kaudu, et on Tarankovi silmis halba valgusse langenud. Nimelt süüdistas Tarankov Vorobeid enda selja taga äriajamises, nimetas teda sõnaga „tšort”, mille tähendus oli Vorobeile selge – ta tõlgendas seda ähvardusena oma elule.

Vorobei ütles, et tegemist oli kütuseäriga, kuhu ta kutsuti garandiks oma tutvuse tõttu Tarankoviga. Vorobei sõnul lootsid kutsujad, et kui äris asjad halvaks lähevad, siis võiks Tarankovilt abi loota. Prokuröri küsimusele, kuidas teadsid tema äripartnerid Tarankovi rollist, vastas kohtualune: „Seda teadsid kõik. Isegi koolilapsed.”

Juri Vorobei selgitas kohtus, et püüdis pärast sõnumi saamist küll Tarankoviga rääkida, kuid viimane ei võtnud teda jutule.

Tüli päädis tapmisega

Juri Vorobei teadis, et Tarankov käib Saunja lahel kalastamas. Seal lähedal, praegu vanglakaristust kandva Viktor Vorobei  talus hoidis Tarankov ka oma kalapüügivarustust ja paati. Augusti alguses käis Vorobei kahel päeval kalastuskohas eelluuret tegemas, et vaadata valmis koht, kuhu Tarankovi saabumist oodates peita oma auto.

12. septembri pärastlõunal isatalus käies nägi Juri Vorobei, et isa vangisoleku ajal talu eest hoolitsev Juri Nikson oli Tarankovi paadi valmis pannud, ja ta sai aru, et Tarankov on kalale minemas.

13. septembri varahommikul sõitis Juri Vorobei tuttavalt, kelle nime ta keeldus kohtus nimetamast, saadud autoga Saunja kalastuskohta, et püüda Tarankoviga veel rääkida. Mees tunnistas aga kohtus: ta oli valmis, et rääkimine võib päädida füüsilise konfliktiga, ja võttis kaasa püstoli ZZ 99.

Kirimäe poolsaarel kalastuskoha lähedal parkis Vorobei oma auto varjulisse kohta ja jäi ise roostikku Tarankovi ootama. Viimase saabudes astus Vorobei talle ligi sooviga rääkida. Järsult keeldus Tarankov asja arutamast ja käskis tal jalga lasta. Seepeale võttis Vorobei relva ja tulistas Tarankovi vähemalt seitse korda. Viimase, nn kontroll-lasu tegi ta juba lamavale Tarankovile pähe.

Seejärel sõitis Vorobei minema, kuid avastas enne Keila–Haapsalu maanteele jõudmist, et müts on kadunud. Arvanud, et see jäi sündmuskohta, pöördus Vorobei sinna tagasi.

Leidnud mütsi, tõstis ta ühtlasi Tarankovi surnukeha viimase maasturi Land Cruiser pagasiruumi. Kohtus põhjendas Vorobei oma tegu sellega, et surnukeha lebas veepiiril ning jahimehena teab ta, et seal kandis liigub palju metssigu, seepärast ei tahtnud ta, et need võiksid surnukeha kahjustada. Tarankovi maasturi koos selle taha kinnitatud paadi ja treileriga sõidutas ta paar meetrit veepiirist kaugemale.

Keila–Haapsalu maanteed pidi Tallinna sõites peatas Vorobei Keedika kandis enne Palivere poole suunduvat teed auto ning mattis püstoli teest umbes 500 meetri kaugusele metsa. Relva asukoha näitas ta oktoobris politseinikele ise kätte.

Tarankovi surnukeha leidis järgmisel päeval kohalik mees Oleg Chizhevich. Kohtus ütles ta, et tundis nii Tarankovi kui ka Vorobeid juba aastaid, sest mõlemad käisid tema juures jahti pidamas ja kalastamas. Chizhevichi sõnul helistati talle 14. septembri keskpäeva paiku palvega minna Tarankovi otsima, sest eelmisel päeval kalale läinud mees oli kadunud.

Chizhevich sõitis Silmale, kus teadis Tarankovi kalastamas käivat, ja silmaski viimase maasturit koos paadiga. Auto pagasiruumist leidis ta tapetud Tarankovi ja helistas häirekeskusse.

Keskkriminaalpolitsei pidas Vorobei tapmises kahtlustatuna kinni mullu 22. septembril Tallinnas vahetult enne Nikolai Tarankovi matuseteenistust, kuhu Vorobei just suundus.

Kohus Juri Vorobei üle jätkub.