Uus liiklusseadus hakkas mäletatavasti kehtima möödunud aasta suvel ja on mõjutanud meie liikluselu juba üle poole aasta. Seadus kehtestas liiklejatele uusi käitumisreegleid eesmärgiga suurendada liiklusohutust. Paljudest nendest uutest nõuetest oli siis juttu, kuid suvine soojus ei kutsunud talvega seotud teemadele mõtlema. Eesti vanasõna ütleb aga, et ega tali taeva jää. Nüüd ongi käre talv käes ja seetõttu paslik tuletada meelde liiklusseaduse uusi nõudeid ja seda just talvele mõeldes.
Uue liiklusseadusega kehtestati nõue, et juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et auto tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ning tahavaatepeeglid oleksid puhtad. Talvel saame rääkida lumest ja jääst, muul ajal porist ning tolmust. Seega peab juht enne sõidu alustamist varuma nii palju aega, et ta jõuab enne liikumise alustamist puhastada autol klaasid, peeglid, tuled ja numbrimärgid. Juhi vaateväli on niikuinii erinevate asjaolude tõttu (sadu, pime aeg jne) piiratud – puhastamata klaasid või peeglid ei tohi seda kuidagiviisi veelgi halvendada. Kui autot jääst või lumest puhastada pole vaja, siis vähemalt kord päevas, näiteks mootori soojendamise ajal, võiks pilgu peale visata auto tuledele.
Nii imelik, kui see ka ei ole, ei olnudki liikluseeskirjas sõnaselget nõuet puhastamiseks (v.a registreerimismärkide kohta). Sellepärast oli eelmiste aastate külmakraadidega talvehommikutel näha jäätunud klaasidega autosid, mille juhtide vaateväli oli ilmselgelt piiratud. Selliselt liiklemist võiks võrrelda soomusautos sõitmisega. Samuti võis näha lumesaju korral autosid, mille tuled olid lumest puhastamata. Puhastamata klaaside või tuledega sõitmine on väga liiklusohtlik. Liikluses peab aga juht tegema kõik endast oleneva, et vältida ohtu.
Vaatamata sellele, et varem klaaside ja tulede puhastamise nõuet ei olnud, pööras politsei liiklusohutuse tagamiseks sellele ikkagi tähelepanu. Kedagi küll ei karistatud ja piirduti juhi tähelepanu juhtimisega probleemile, et selliselt sõites ei ole liiklusohutus tagatud. Uue liiklusseaduse alusel on aga hooletut juhti võimalik kohustuse täitmata jätmise eest karistada kuni 200-eurose rahatrahviga. Liiklusohu põhjustamise korral võib karistus olla poole suuremgi. Kuna talv alles kestab, siis on eelpool käsitletud teema jätkuvalt meie huviorbiidis.
Teise probleemina pean vajalikuks juhtidele meelde tuletada tulede kasutamise nõudeid. Eriti udutulede kasutamist.
Üldine reegel tulede kasutamisel on järgmine: sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt nähtavust tahapoole.
Siinkohal on vajalik tähele panna, et nii eesmiste kui ka tagumiste udutulede kasutamiseks peab halb nähtavus olema põhjustatud udust või sajust (tugev vihm, lörts, lumi). Tagumisi udutulesid tohib kasutada ainult asulavälisel teel. Eesmiste udutulede kasutamisel sellist piirangut ei ole. Uus liiklusseadus lubab eesmisi udutulesid kasutada ka sõidu ajal lähitulede asemel, seda nii asulas kui ka asulavälisel teel. Kui udust või sajust põhjustatud halba nähtavust ei ole, siis udutulesid ja lähitulesid koos (n-ö nelja tuld) kasutada ei või.
Liiklusohutuse mõttes soovitan ikkagi kasutada sõidu ajal eelkõige lähi- või kaugtulesid – need valgustavad teed kaugemale. Eesmised udutuled valgustavad teed ainult 15–25 m, maanteekiirusega (90 km/h) sõites läbib auto 1 sekundiga 25 meetrit – see tähendab, et parimal juhul märkab juht ohtu, kuid ei suuda ilmselt sellele muud moodi reageerida, lihtsalt näeb, millele otsa sõidab. Asulakiirusega sõites jõuab juht ohu korral jala piduripedaalile suruda.
Udutuledega sõitmisel on üks inimese füsioloogiast tulenev oht. Kuna udutuli tekitab auto ette valge laigu, siis harjub silm ainult seda laiku vaatama. Kaugemale ette, sinna, kuhu peaks vaatama, juht enam ei näe. Seetõttu soovitan, et udutulesid tuleks ikkagi kasutada ainult udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
Turvalist liiklemist!
Sander Peremees,
Lääne prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht
