Seenelise meelespea: kuidas nutitelefoni abil eksimist vältida ja mida teha, kui tee kaob?

Lääne Elu

info@le.ee

Kuula artiklit, 3 minutit ja 50 sekundit
0:00 / 3:50
Seenel. Foto Urmas Lauri
Esimesed kukeseened meelitavad inimesi juba metsa, kuid hea saagi otsingul võib suunataju kiiresti kaduda. Seeni otsides liigutakse sageli märkamatult metsas aina edasi, kuni ühel hetkel avastatakse, et tuttav rada on kadunud ja enam ei saada aru, kus parasjagu viibitakse. Tele2 selgitab, kuidas telefon enne metsa minekut valmis seada ja kuidas saavad nutiseadmed abiks olla siis, kui oled ära eksinud.
Tele2 seadmeäri juhi Anu Neemelo sõnul algab turvaline seenelkäik juba enne kodust lahkumist. Telefon tuleks täis laadida, kaasa võtta akupank ning öelda lähedastele, kuhu piirkonda minnakse ja millal on plaan tagasi jõuda. „Täpseid koordinaate pole alati võimalik ette ennustada, aga vähemalt metsamassiiv, parkla või lähim tee võiks olla kellelgi teada. Kui inimene õigeks ajaks tagasi ei jõua, annab see otsingutele palju parema alguspunkti,“ selgitas Neemelo.
Enne metsa minekut tasub üle vaadata ka telefoni asukoha jagamise seaded. Nutitelefonis saab enda asukohta jagada näiteks Google Mapsi, Apple’i Find My rakenduse kaudu. “Enne metsa siirdumist veendu, et telefonis oleks asukohatuvastus sisse lülitatud. See on vajalik, et inimene näeks kaardilt enda asukohta ja et seda saaks teistega vajadusel jagada,” ütles ta. “Hea nipp on märkida ära ka kaardirakendusel koht, kust metsa sisenesid, see aitab hiljem ka omapäi orienteeruda.”
112 saab reeglina helistada ka siis, kui sinu telefon levi ei näita 
Kui inimene on siiski ära eksinud, tasub esmalt jääda rahulikuks ja vältida sihitut edasi-tagasi liikumist, kuna iga liikumine rakendab levi, mistõttu ka akut. “Et telefoni akut hoida, lülita sisse energiasäästurežiim. Kui olukord muutub aga ohtlikuks, tekib väsimus, oled vigastatud, ei leia enam teed või väljas hakkab pimedaks minema, tasub helistada hädaabinumbrile 112,” sõnas Neemelo.
Hädaabinumbrile saab vajaduse korral helistada ka siis, kui telefon levi ei näita. “See on tõsi – hädaabikõned saavad ka teiste operaatorite võrgu kaudu läbi minna. Aga – peab arvestama, et kui piirkonnas puudub igasugune mobiilside ehk ühegi operaatori teenus ei toimi, ei saa kõne hädaabinumbrile teha. Sellisel juhul tuleks liikuda kõrgemale või lagedamale kohale ja proovida uuesti,“ täpsustas seadmete asjatundja.
Häirekeskus positsioneerib 112-le helistajat kõne algusest ja tänapäeva nutitelefonid võimaldavad Häirekeskusel paljudel juhtudel inimese asukohta määrata isegi meetri täpsusega. Kui aga positsioneerimine ei anna piisavalt täpset tulemust, saab vajadusel ette lugeda oma koordinaadid, mida saab vaadata samuti telefoni kaardirakendusest, vajutades nii Apple või Google Maps rakendustes oma asukohta tähistavat sinist täppi.
Kui seenele minnakse koos lastega, on lisaks telefonidele abi ka lapse nutikelladest. Nutikell aitab vanemal lapse asukohta jälgida, lapsega ühendust võtta ning paljudel mudelitel ka SOS-nupu abil kiiresti hädaolukorrast märku anda.
„Ka kellade puhul veendu enne kodust väljumist, et see oleks laetud, lapsevanema telefoniga seotud ja asukoha jagamine sisse lülitatud. Samuti tuleb veenduda, et kellal oleks iseseisev mobiiliühendus ehk toimiv SIM-kaart või eSIM koos mobiilse internetiga. Ilma selleta töötab osa nutikelli lihtsalt telefoni lisaseadmena ega pruugi metsas eraldi lapse asukohta jagada,“ selgitas ta.
Tele2 soovitab seenelisel enne metsa minekut teha viis lihtsat asja:
  1. lae telefon täis ja võta kaasa akupank;
  2. ütle lähedasele, kuhu piirkonda lähed ja millal plaanid tagasi tulla;
  3. märgi kaardil ära pargitud auto asukoht või metsa sisenemise koht;
  4. lülita sisse asukohateenused ja vajadusel jaga asukohta pereliikmega;
  5. hoia telefoni aku hädaolukorraks ja ohu korral helista 112.

Reklaam