Kuuldused kutsehariduse reformist 2023. aasta suvel panid kutsehariduse kogukonna kihama. Kuuldused õppimiskohustuse ea pikendamisest on kihama pannud terve ühiskonna.
Küsimus on olnud sama: miks muuta, kui kõik toimib? Või siis vähemalt näib toimivat. Ja kuivõrd selle näilisuse taha ei pruugi alati näha või osata vaadata, siis ongi pannud kavandatavad muutused kas nõutult õlgu kehitama või muutuste vajalikkuses kahtlema.
Huvitav oleks teada, et milline reform kutsehariduses on olnud üldse viimasel ajal tulemuslik? Vaadates eelnenud 10 aasta HTMi tegevust, siis on see üks reform teise otsa, aga reaalset kasu nendest ei ole tõusnud. Ere näide on kaasava hariduse sisseviimine, mis peale erivajadustega laste tavakooli toomise midagi muud ei muutnud, aga sisuliselt tegi erivajadustega laste olukorra kordades halvemaks. Äkki enne reforme oleks mõistlik teha haridusrahu näiteks paariks aastaks ja analüüsida terviklikult, et mida on vaja parendada?
Kogu haridussüsteemile pandi kõva pauk juba Mart Laari ajal,kui tunnistati kutseharidus mõtetuks ja taheti kõigele nn.”kõrgharidus” anda.
Isiklikult ettevõtjana arvan,et üks korralik keevitaja,tisler jne. kaalub üles vähemalt 5 baka haridusega noorukit,tibidest rääkimata !
Kõik toimib muidugi aga majandus langeb täiega,sest sooja õhu võngutamine ei toeta majanduskasvu!
Need nn ‘reformid’ annavad hulgale inimestele (tibidele) tööd ja sissetuleku. Selle nimel on nad valmis Sorose nimel vanduma, et nende jõupingutused on ülivajalikud, et ‘päästa’ Eesti haridus.