Kati Voomets: kuidas hoida kriisi ajal pere finantstervist?

Hiljutisest Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17 protsendil vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast lähiajal on mures koguni 62 protsenti elanikest. Lisaks tuntakse suurt muret säästude vähesuse ja ülalpeetavate eest hoolitsemise pärast.

Kui lennureisil soovitatakse hädaolukorras panna esmalt hapnikumask pähe endale ja alles seejärel abistada teisi, siis kuidas käituda koroonaviirusest tingitud majandusliku turbulentsi korral ja hoida pere finantstervist?

Tee kriisiplaan juhuks, kui sissetulekud peaksid vähenema. Kui sinu sissetulekud ei ole veel vähenenud, on mõistlik korraldada peres koosolek ja arutada läbi kriisistsenaariumid juhuks, kui pere finantsolukord peaks halvenema. Alustada tuleks pere sissetulekute ja väljaminekute kindlaks tegemisest ja analüüsimisest.

Seejärel tuleks keskenduda vajaduste ja tahtmiste eristamisele, jätta tegemata kõik ebavajalikud kulud ja suunata see raha hoopis säästukontole. Ideaalis võiks säästupuhvri suurus katta pere 3–6 kuu kulutuste summa, kuid ka sellest väiksem rahaline puhver annab ootamatu sündmuse korral teatud meelerahu.

Tee kindlaks tasumist ootavad arved. Pane kirja kõik tasumist ootavad arved (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et leppida võimalusel kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.

Enne uue laenu võtmist tee selgeks kõik alternatiivid. Majandusraskuste korral võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Nii kiirlaen kui ka mitmesugused tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad tekitada hoopis võlaringi.

Kui on oht, et jääd hätta juba võetud laenu tagasimaksmisega, on võimalik taotleda maksepuhkust. Paljud pangad pakuvad kriisi tõttu maksepuhkust lihtsustatud korras: taotlus on võimalik esitada internetipangas ja maksepuhkusest tingitud lepingumuudatuse saab teha tasuta. Oluline on esitada taotlus juba enne, kui on tekkinud võlgnevus. Laenupuhkust rakendatakse üldjuhul laenu põhiosa maksetele, intressi tuleb siiski edasi tasuda.

Ole valvas ja hoidu petturite eest. Koroonaviiruse varjus toimetavad petised agaralt edasi ja proovivad inimeste vähenenud valvsust ära kasutada. Seetõttu tuleb olla tähelepanelik ja mitte anda võõraste kätte oma pangakaarti või PIN-koode ega ka lasta neid ligi oma internetipangale.

Samuti peab olema tähelepanelik mitmesuguste netiteenuste (sh e-poodide) kasutamisel. E-poe usaldusväärsuses veendumiseks kontrolli selle tausta. Esmalt tasub kindlaks teha, kes on müüja ja kas ta ka reaalselt kaupa müüb. E-poe kodulehel peavad olema märgitud kaupmehe olulisemad kontaktandmed (ettevõte, osaühingu nimi, registrikood, e-posti aadress, kontakttelefon). Kodumaiste e-kaupmeeste tausta on võimalik uurida ka äriregistrist ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehelt.

Uuri toetusi ja tee „tööampse”. Sama tähtis kui säästmine on ka sissetulekute kasvatamine. Kui sul on püsiv töökoht olemas, aga graafikus leidub aeg-ajalt sisustamata hetki, on juhutööotsad sinu jaoks hea võimalus. Praegu saada olevaid tööampse leiad eri tööportaalidest, näiteks lehelt https://goworkabit.com  või töötukassa ajutiste töökohtade keskkonnast.

Kui aga oled jäänud töötuks, tuleks end esimesel võimalusel võtta töötuna arvele. Seda saab teha töötukassa e-keskkonnas. Kui sinu töötasu on vähendatud ja/või tööandjal ei ole sulle kokku lepitud mahus tööd anda, on võimalik saada töötasuhüvitist. Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama teatud kriteeriumidele ning tegema töötukassale avalduse. Töötasuhüvitis makstakse välja aga otse töötaja pangakontole.