Suvevormsilasena olen seitse aastat olnud saarel põhiliselt soojal ajal, teistel kuudel ainult mõnel üksikul nädalavahetusel.
Vormsile karantiini tulime lastega juba 1. märtsil, sest pärast koolivaheaja reisi tundus selline käitumine vastutustundlik. Karantiini eelviimasel päeval algas eriolukord ja järgmisel päeval läksid saared lukku.
Me ei olnud kuidagimoodi valmistunud mõneks ajaks saarele jäämiseks. Õnneks aga postiteenus töötas ja esimese asjana tuli jalas olevate teksade asemele endale dressipüksid tellida. Sümboolne „kestavahetus” tähendas minu jaoks teistsuguse elu algust.
Kermesed polnud ainukesed, kes saarele karantiini tulid. Tuldi ka karantiini ajal, otse Hispaaniast. Kõik istusid ilusasti oma kodudes ja poeski ei käinud. Kui poleks külarahvas rääkinud, poleks teadnudki, et nad üldse saarel on. Miks olete nii tigedad?!
Ääretult vastutustundetu oli minna äsja reisilt tulnuna väikesaarele karantiini!
Seekord vedas, et te saarlastele uut viirust reisilt kaasa ei toonud.
Uskumatult isekas, piiratud ja äraspidise mõtlemisega peab ikka inimene olema, et pidada sedasi suvekoju karantiini minemist vastutustundlikuks.
ainult Vormsile.Kõik n.ö suvituspiirkonnad olid peale koolivaheaja reise “karantiinis olijaid” täis! Aitäh,Teile “kangelased”!!!!!
Targad kommentaatorid – selleks nad oma suvekoju ju läksidki, et ei oleks vaja kellegagi kokku puutuda. Nii ma artiklist välja lugesin. Kusjuures see oli ammu enne eriolukorra kehtestamist. Või on teie ajalehes mingi muu tekst? Lugege uuesti ja mõelge kaasa!
Sõit väikesaarele oligi juba kokkupuude. Inimene suutis ette mõelda 1,75 sammu, aga sellises olukorras peaks oskama oluliselt kaugemale mõelda. Aga kui haigus oleks välja löönud? Ja ta oleks vajanud haiglaravi?