Kui reedel tähistati saja aasta möödumist Vabadussõja relvarahust üle-eestilise vaikusehetke ja pärgade asetamisega mälestusmärkide juurde, siis Läänemaal Ridala kirikus peeti sajandi eest võidelnud sangarite auks pühapäeval mälestusteenistus, vahendas ERRi uudisteportaal.
Kaitseliitlane nooremveebel Heiki Magnus ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et väikese poisina talle kodus Vabadussõjast eriti ei räägitud, kuna pere oli ettevaatlik, sest Nõukogude okupandid olid tapnud tema kaitseliitlasest vanaisa. Avastus, kuidas võimud Eesti ajalugu moonutasid, tuli teismeeas.
Naiskodukaitsja Mare Laide ütles, et tal on Vabadussõjaga side läbi oma ristiisa Ando, kes sõjas noore mehena võitles ja aastakümneid hiljem just selle pärast oma elu kaotas.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Lääne abipraosti kohusetäitja Küllike Valk ütles, et sajandi eest toimunu väärib meenutamist.
“Vabadussõda, see andis meie riigile iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda ennast vabana omal maal, rääkida eesti keeles, käia ka kirikus, õppida, ennast realiseerida,” ütles Valk.
2. veebruaril möödub sada aastat vabadussõjale punkti pannud Tartu rahu sõlmimisest.
