Silt: Heiki Magnus

[gallery ids="483545,483547,483549,483558,483482,483484,483483,483485,483486,483487,483488,483489,483490,483492,483491,483494,483493,483495,483496,483498,483497,483499,483500,483501,483502,483503,483504,483505,483506,483507,483508,483509,483511,483512,483513,483514,483515,483516,483517,483518,483519,483520,483521,483522,483523,483524,483525,483526,483527,483528,483529,483530,483481,483535,483532,483533,483534,483536,483538,483537,483541,483542,483539,483543,483544,483546,483548,483550,483553,483551,483552,483554,483555,483556,483557"]   Kullamaa vabadussõja mälestussamba rajamise sajandale aastapäevale pühendatud tseremoonial tunnustati skulptorit ja restauraatorit Paul Uibopuud Läänemaa vabadusvõitlejate ühenduse teeneteristiga. "Selle eest, mida ta on Läänemaal juba teinud ja veel teeb, aga mitte ainult Läänemaal, vaid ka üle Eesti. Tema on mees, kes restaureerib ja taastab ja annab Vabadussõja mälestussammastele ja teistele monumentidele üle Eesti uue ilme ja taastab n

[caption id="attachment_466244" align="alignnone" width="1920"] Lembit Noore matus. Foto: Heiki Magnus[/caption] Möödunud nädalavahetusel saadeti Tallinnast Nõmme Rahu kirikust ära Lembit Noor, kes oli teadaolevalt viimane esimese iseseisvusperioodi aegne Läänemaa noorkotkas. „Väikest kasvu, aga väga suure südamega inimene,” iseloomustas 1. veebruaril 96aastaselt meie hulgast lahkunud Noort tema sõber Heiki Magnus. „Viimase vestluseni, mis meil telefonis oli, valutas ta südant Eesti käekäigu pärast ja selle üle, mis Eestist saab. Temaga kohtudes või telefoni teel rääkides läks ikka jutt Eestile. Et hoiaks jumal Eestit ja meie naaber siia ei tuleks. Ta ju teadis ja mäletas seda, mis

[caption id="attachment_465802" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto[/caption] Täna kl 16 mälestatakse Kirbla kirikus ja kalmistul 82 aasta möödumist Eesti kaitselahingute algusest. 7. veebruar 1944 oli päev, mil Eesti peaminister presidendi ülesannetes professor Jüri Uluots kutsus Eesti mehi kodumaa kaitsele. Kirbla tseremoonia algab kirikus peetava mälestuspalvusega. Palvusel kantakse ette 82 aastat tagasi raadioeetris olnud usutlus Uluotsaga, kus ta selle üleskutse tegi. Järgneb mälestushetk Jüri Uluotsa perekonna kalmul Kirbla kirikuaias, pärgade ja küünalde asetamine ning kõned ja palvus. Pärast seda teeb ajaloohuviline Art Nõmm Kirbla rahvamajas eriüksuse Vaide teemalise ettekande. „Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel la

[caption id="attachment_452603" align="alignnone" width="1920"] Teele langenud saarepuu sulges Ridala kiriku juurde viiva tee. Foto Heiki Magnus[/caption] Tugev tuul tõi neljapäeva õhtul ja reede hommikul Läänemaa päästjatele kaasa üksjagu tööd, sest üheksal korral pidid nad käima saagimas tormiga teele langenud ja liiklust takistanud puid. Päästeameti andmetel oli teele langenud puude tõttu Lääne-Nigula vallas kuus ja Haapsalus kolm väljakutset. Haapsalu päästekomando meeskonnavanema Janno Osa sõnul sai kõige rohkem räsida rannik. „Ega kõik teele langenud pole ka kaardistatud, sest osadesse kohtadesse pole inimesed veel sattu

[caption id="attachment_96497" align="aligncenter" width="1024"] Linn lukku patrullide instrueerimine. Foto: Arvo Tarmula / arhiiv[/caption] Kolmkümmend üks aastat tagasi tehti Haapsalus midagi sellist, mida polnud Eestis veel nähtud – linna kõigile kolmele sissesõiduteele paigutati politsei- ja kaitseliidu ühispatrullid ning linn „keerati lukku”. Sündmust meenutas 11 aastat tagasi ka <

[gallery ids="441252,441253,441254,441255,441256,441257,441258,441259,441260,441261,441262,441263,441264,441265,441266,441267,441268,441269,441270,441271,441272,441273,441274,441275,441276,441277,441278,441279,441280,441281,441282,441283,441284"] . Täna on Eesti endise peaministri presidendi ülesannetes Jüri Uluotsa 135. sünniaastapäev ja täna on ka tema 80. matuseaastapäev. Täna mälestati suurt riigimeest Kirbla kalmistul, kuhu Stockholmis 1945. aastal surnud peaminister presidendi ülesannetes 2008. aastal sängitati. Jüri Uluotsa kalmule asetas Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise nimel pärja kaitseliidu Lääne maleva pealik major Jaanus Tuulik. Riigikantselei nimel asetas pärja protokollinõunik Gerli Konks. Heiki Magnus asetas mälestuspärja Eestis tegutsevate isamaaliste organisatsioonide nimel ja Meelis Pääbo ka Läänemaal tegutsevate organisatsioonide nimel. Lääneranna valla nimel asetas mälestuspärja Margus Källe. Lühikese mälestuskõ

[gallery ids="437922,437921,437919,437918,437917,437912,437913,437914,437915,437916,437908,437907"]   Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt kutsus 10.novembri hommikul kell üheksa kõiki organisatsiooni ja kogukokonna liimeid Ristile malevkonna maja õuele pidulikule lipuheiskamisele. Eriliseks tegi sündmuse asjaolu, et lipumasti annetas malevkonna kaitseliitlane Hillar Kersa. Kell 9.09 oli masti heisatud lipumasti esimene sinimustvalge. Liputoimkonnas olid üksuste tublimad. Ajalukku talletuvad heiskajad kaitseliitlane Hardo Viigipuu, naiskodukaitsja Kaja Rüütel, noorkotkas Kert Mets ja kodutütar Kairi Mets. Laulu "Võitluslipp" esimese salmi "Meil võitluslipp sinimustvalge aatekõrgusse näidaku teed! Lehvi, lehvi sa hõõguma palged süüta südames õitsuse leek!" ajal tuli masti tagant aeglaselt välja lipp, mis kätest hoituna vaikselt ja kindlalt tipu poole tõusis. See oli härdakstegev hetk. Võibolla tänased kodutütar Kairi Mets ja noorkotkas Kert Mets ei oska veel aduda selle olukorra ainulaadsust ja ajaloolist tähtsust, kuid aastakümnete pärast võivad nad uhkusega tõdeda, et nemad olid need väljavalitud, kes h