8 C
Haapsalu
Neljapäev, 7. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Küllike Valk

Silt: Küllike Valk

Kihelkonna sügislaadal koguti kogukonnakohviku remondiraha

[gallery ids="436530,436531,436532,436533,436534,436535,436536,436537,436538,436539,436540,436541,436542,436543,436544,436545,436546,436547"] Laupäeval korjati Martna kihelkonna sügislaadal raha kogukonnakohviku remondifondi. Kassasse lisandus laadaga paarisada eurot. Martna kirikuõpetaja Küllike Valk ütles, et kihelkonna sügislaata peetakse juba viiendat korda. Algust tehti nendega kiriku juures, kuid nüüd on ettevõtmine kolinud Martna poe kõrval asuvale parkimisalale. “Kaupa on meil palju,” ütles porikuufestivali Martna sügislaada “Õuntest hobusesõnnikuni” korraldaja Kaie Krüüts.

Martna kohviku suppi saab noa ja kahvliga süüa

[caption id="attachment_430318" align="alignnone" width="696"] Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kaabib viimastele tulijatele potipõhjast borši. Foto Kaire Reiljan.[/caption] Martna kirikuõpetaja Küllike Valk pakub külapoe kõrval kohvikus hinnakirjata suppi, mille eest annetuskarpi pandud raha läheb kalmistuvahi palgaks. 16. juuli keskpäeval on Martna poemaja seni tühjana seisnud poole uks pärani lahti. Valk sätib leivakorvi laua keskele ja küsib tulijailt reipalt, kas nood suppi soovivad. No ikka!

Haapsalu niidab muru peamiselt linnasüdames

[caption id="attachment_427388" align="alignnone" width="1920"] Esmaspäeval oli töömees muruniitmisega ametis Väikese viigi ääres. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu on vähendanud niidetavate haljasalade pinda ja piiranud niitmiskordi. Ka Lääne-Nigula vallas on mitu osavalda pidanud hooldusniitmise pealt kokku hoidma. Lääne Elu poole pöördus lugeja, kellel hinnangul on Ridala vana kalmistu hooldamata. „See, mis seal viimastel aastatel toimub, on inetu. Muru (loe: heina) niidetakse kaks korda suve jooksul, lehti ei riisu sügisel keegi, ainult inimesed oma haudadelt ja nende ümbert,“ pahandas lugeja. „Küllap nad 23. juuniks korda teevad. Alati on teinud,“ ütles Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk. Ometi tõdes ta, et tänavu on koomale tõmmatud alasid, mille eest linn hoolt kannab.

Lääne-Nigula kirikuaia puudest said tornitrepid

[caption id="attachment_427045" align="alignnone" width="1280"] Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi sõnul on Lääne-Nigula kiriku torn Lääne-Eesti kõrgeim. Foto: Andra Kirna[/caption] Reedel pääsevad huvilised esimest korda Lääne-Nigula kiriku torni. Torni publikule avamine juhatab sisse kirikute öö. Lääne-Nigula kogudus alustas õpetaja Kristo Hüdsi sõnul torni kordategemist 2021. aastal. „Lääne-Nigula kiriku torn on kõrgemaid Lääne-Eestis. Tornist paistavad ära ümberkaudsed kihelkonnakirikud peale Kullamaa,“ ütles ta.

Galerii: Martnas said munad värviliseks sibula ja kapsaga

[gallery ids="422519,422520,422521,422522,422523,422524,422525,422526,422527,422528,422529,422530,422531,422518,422517"]   Martna kogudusemajas värviti teisipäeva õhtul pühademune – kirikuõpetaja Küllike Valk on igal aastal mune värvinud eri meetodeid kasutades. Kirikuõpetaja Valk jagab ülestõusmispühadel laiali sadakond värvitud muna. „Ma võin kirikuõpetajana jagada koguduseliikmetele 80 muna ära, aga 40 tuleb mulle [kingitustena] tagasi. Ma pean ikkagi lõpuks 120 ära jagama,” nentis kirikuõpetaja naerdes.

Kogudused võivad hakata saama tulu metsade hoidmisest

[caption id="attachment_413582" align="alignnone" width="1920"] Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk käib kogudusele kuuluvas metsas suviti marju korjamas. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne praostkonna konverentsil tutvustas Saksamaa kliimakaitseinstituuti (IfK GmbH) esindav Ardon Kaerma projekti, mis tooks kogudustele tulu selle eest, et nende kasvavad metsad atmosfäärist süsinikku seovad. Kaerma sõnul ei vaata sakslased sugugi ainult Eesti metsade poole, nende huviorbiidis on teisedki Euroopa metsarikkamad piirkonnad. „Sarnased projektid on käivitamisel ka Rumeenias ja Bulgaarias,“ ütles Kaerma. Mil viisil ja miks sakslased Eesti kogudustele metsa hoidmise eest maksta kavatsevad, on Kaerma sõnul iseenesest väga lihtne.

Galerii: martnalased avasid kogukonnakohviku

[gallery ids="412383,412385,412384,412386,412387,412381,412389,412388,412390,412391,412382,412393,412395,412396,412400,412394,412401,412397,412398,412399"] Fotod Kaire Reiljan Laupäevahommikuses vihmasajus tegi Martnas kunagises sööklas uksed lahti kogukonnakohvik. Martna koguduse kirikuõpetaja ja kogukonnakohviku eestvedaja Küllike Valk täpsustas, et tegelikult on kohvikust veel vara rääkida ja pigem avati laupäeval Martnas  kogukonnatuba.

Läänemaal avavad uksed ligi poolsada kodukohvikut

Nädalavahetusel avavad endises Ridala vallas ja Haapsalu linnas kaheks päevaks uksed 47 kodukohvikut. Esimesed kodukohvikud ootavad külastajaid juba laupäeval kell 10 hommikul, hilisemaid kohvikuid saab nautida kuni südaööni. Suurim kodukohvikute kobar on Haapsalu vanalinnas ja selle ümbruses, ent arvestatavas koguses kohvikuid on ka Haapsalu linnast väljas maapiirkonnas. Menüüs leidub nii rahva lemmikuid grillküpsetisi ja burgereid kui ka erinevaid omapäraseid koduseid küpsetisi.

Ridala kirikut õhutab automaatne tuulutussüsteem

[caption id="attachment_404504" align="alignnone" width="2000"] Ridala kirik. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ridala kirikus, mis, nagu paljud vanad keskaegsed kirikud Eestis, on pikka aega olnud hädas liigniiskusega, püüab niiskuskahjustustele piiri panna tehnikaülikoolis välja mõeldud tuulutussüsteem. „Meie kirikus on niiskus olnud väga suureks mureks ja niiskuskahjustused ulatuslikud. Niiskes ruumis elab puidukoi hästi. Ta on ära purenud kõik meie puitskulptuurid,” rääkis koguduse õpetaja Küllike Valk. Et Ridala kiriku siseseintel elab rohevetikas, on vaatajale juba kaugelt näha. „Vetikas on seinas, aga seda on varem olnud palju rohkem. Teda korjub nurkadesse ja lippude taha, kus õhk ei liigu. Kui katust peal ei olnud, oli see palju koledam olnud,” ütles Valk. Ta viitas sellega ajale, kui kirikule pandud katus pea kohe lagunema hakkas ja vahetamist vajas. „Rohevetikas on olnud ka inglite kohal,” osutas õpetaja laemaalingutele, „aga kui tudengid neid konserveerisid, pesid nad selle sealt maha.”

Läänemaal ootab sel teeliste kirikute hooajal külalisi 22 pühakoda

[caption id="attachment_404504" align="alignnone" width="2000"] Läänemaal ootab teelisi ka Ridala kirik. Foto: Urmas Lauri[/caption] „Meie ülesanne kristlastena on hoida seda, mis meie kätte on antud. Nii Jumala rahu ja vaikust kui ka kõike seda sakraali, mis siin on, ja seda jagada,“ ütles Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk Ridala jahedas kirikus juttu rääkides. Sajandite jooksul siia kogunenud kunsti, kultuuri ja ajalugu oleks meist ikka väga isekas hoida ainult oma kogudusele,“ nentis Valk.