Avakülg Tags Küllike Valk

Silt: Küllike Valk

Ridala valmistub kihelkonnapäevadeks

[caption id="attachment_244450" align="alignnone" width="900"] Ridala kihelkonnapäevad toovad taasa kihelkonna inimesed kiriku juurde kokku. Foto Arvo Tarmula[/caption] Ridala kogudus valmistub juuli lõpus peetavateks kihelkonnapäevadeks, millega tähistatakse Ridala püha Maarja-Magdaleena koguse esmamainimise 800. ja Ridala kiriku valmimise 750. aastapäeva. Ridala kirikuõpetaja Küllike Valgu sõnul ühendas kirikukihelkond kõik piirkonna külasid ja nüüdki on kihelkonnapäevade üks eesmärke tuua kihelkonna rahvas taas kokku, et omavaheline side ei kaoks ning saadakas üksteisele rõõmus ja mures toeks ola. „Kiriku maa on kõigile avatud ja perekonnad on juba vanast ajast omavahel seotud olnud. Vahepealon see küll ununema kippunud,” ütles Valk.

Kullamaa kiriku kullatud rist jõudis töökojast tagasi

[caption id="attachment_299837" align="alignnone" width="2000"] Kirikuõpetaja Küllike Valk kullatud ristiga, mis eelmisel nädalal Kullamaale tagasi toodi ja ootab oma kohale paigutamist. Arvo Tarmula[/caption] Läinud nädalal jõudis Kullamaa kirikusse tagasi kullatud tornirist, mis koos tornimunaga aasta eest kõrgelt alla toodi. Kui risti on Rändmeistri töömehed restaureerinud ja see on saanud peale uue kullakihi, siis vana tornimuna oli nii kehvas seisus, et seda enam korda teha ei õnnestunudki. Nii saab kirik nüüd uue tornimuna, mis jõuab Kullamaale koos tõstukiga, mis tuleb risti ja muna tornitippu tagasi tõstma. Kullamaa koguduse õpetaja Küllike Valk ütles, et tagasi tuuakse siiski ka vana tornimuna, mis Rändmeistri juhi Juhan Kilumetsa hinnangul on oma suuruse poolest Eesti kirikutest kolmandal kohal. 150aastasele munale ehitatakse karkass ümber ja edaspidi leiab see koha kirikutornis.

Haapsalu kirikukellad helisesid protestiks

[caption id="attachment_299433" align="alignnone" width="2000"] Täna kell 12 helistas Lia Salumäe Jaani kiriku kellasid. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänasest helistavad peapiiskop Urmas Viilma üleskutsel luteri kirikud kolm korda nädalas kirikukellasid, et protestida usklikele kehtestatud keelu vastu minna kirikutesse jumalateenistustele. Viilma ettepaneku järgi helisevad kellad esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12 ja 15. „Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad,” teatas peapiiskop Urmas Viilma. Haapsalu toomkirik ja Jaani kirik on üleskutsega kaasa läinud, maakirikud jätavad kellad pigem helistamata.

Martna kogudus tahab kirikuaia kabeli talvekirikuna kasutusele võtta

[caption id="attachment_293672" align="alignnone" width="949"] Martna kirikuaia kabel. Foto: Google[/caption] Martna kogudus plaanib Martna kirikuaia kabeli talvekirikuna kasutusele võtta. „Et anda sellele vanale väärikale hoonele mõtestatud sisu, mitte lasta tal edasi laguneda,” ütles Martna kirikuõpetaja Küllike Valk.

Jõululaupäev kirikus – kuidas, miks ja mida seal teha?

[caption id="attachment_290986" align="alignnone" width="1152"] Teenistusel peetava kõne peab Ridala Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kantslist. Foto Eduard Laur[/caption] 24. detsembril läheb uskmatu eesti rahvas nagu üks mees kirikusse – maailma, millest paljud meist midagi ei tea. „Tullakse emotsioonide pärast – suur kuusk, kirik, orel mängib,” ütleb Martna ja Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk. Mõlemad kirikud – mahub sinna üle saja inimese – on jõululaupäeval rahvast pilgeni täis. Tervet teenistust muidugi kõik vastu ei pea, nii on kõikjal, mitte ainult Martnas ja Ridalas. Tullakse ja, emotsioon käes, minnakse poole teenistuse pealt minema. Aga kuidas üldse kirikus olla? Mis on sünnis? Millal seista või istuda? Kas laulda kaasa või mitte? Kuidas (ja kas üldse) palveks käsi ristata?

Hingedepäev – valgus keset pimedust

content/uploads/2019/11/Kenotaaf-Ridala-vanal-kalmistul.-Foto-Küllike-Valk.jpg"> Paljudel kalmistutel on üles seatud kenotaafid. Foto: erakogu[/caption] Keset kõige pimedamat aega on hingedepäev eesti inimeste jaoks heaks pidepunktiks, mis aitab endasse vaadata ja leppida lähedaste lahkumisega, mõtiskleb Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk.

Hingedepäev kuulub nende tähtpäevade hulka, mille puhul enamasti ei olda jaotunud kahte leeri, kes püüavad omavahel paika panna, ons algselt tegu paganliku või kirikliku tähtpäevaga. Ju on hingedepäev selleks natuke liiga püha ja ehk veidi müstilinegi. Nii või teisiti võib öelda, et eesti inimesed on otsustanud seda päeva austada ja süüdata oma koduaknal või kalmistul lahkunud sugulaste-lähedaste haudadel küünla. Laiemalt hakkas see tava levima 1990. aastatel. Hingedepäev on Küllike Valgu sõnul eesti inimeste jaoks oluline pidepunkt keset aasta kõige pimedamat aega, novembrit-detsembrit, kui paratamatult võib tekkida tunne, et see pimedus ei saa enam kunagi otsa. Ärkad – pime. Tuled töölt – pime. 
 „Inimene soovib selles lohutus pimeduses valgust leida. Valgus on inimese jaoks oluline, ilma valguseta me ei saa elada. Aga peab meeles pidama, et valgus ei pääse mõjule, kui ei ole pimedust,” rääkis Valk. 
 
Ka hingedepäev ise võib osale inimestele hoopis veidi morbiidne tunduda, nagu kõik, mis on seotud siitilmast lahkunutega ja hingeks nimetatuga.