Silt: Küllike Valk

[gallery ids="346698,346700,346702,346704,346706,346708,346710,346712,346714,346716,346718,346720,346722,346724,346727,346729,346731,346733,346737,346739,346741,346743,346745,346748,346750,346752,346754,346756,346758,346760,346762,346765,346767,346769,346771"] Fotod: Malle-Liisa Raigla Eelmisel nädalal jõudsid kodukirikutesse tagasi mullu oktoobris Tallinna näitusele viidud puunikerdaja Christian Ackermanni loodud kujud. Martna kirikuõpetaja Küllike Valk ütles, et kui läinud sügisel saadeti kujud Martnast teele orelimängu saatel, siis nende tagasitoomise ajal kedagi orelit mängimas ei olnud. „Kella panin aga küll helisema,” lisas ta. Martna kirikust käis Tallinnas suurejoonelisel Ackermanni loomingu näitusel viis altarikuju – Kristus, Mooses, Johannes, Usk ja Lootus. Martna polnud ainus Läänemaa kirik, kust kujud näitusele viidi, Tallinna sõitsid ka neli Lihula kiriku kantslikuju ning kolm kuju Karuse kirikust – kaks kantsli kohal olevalt kõlaräästalt ja üks altarilt.

[caption id="attachment_346735" align="alignnone" width="2000"] Ridala kiriku õunaaed. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolm aastat tagasi rajatud Ridala mäe õunapuuaias on laupäeval jänesetõrjetalgud. Ridala pastoraadi juures on 59 puuga õunaaed. „Ridala kihelkonna külad, 56 tükki, kaks asulat – Paralepa ja Uuemõisa – ja linn, Haapsalu,” loetles EELK Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja Küllike Valk neid, kellele õunapuud aias pühendatud on.

[caption id="attachment_340038" align="alignnone" width="2000"] Eesti eri kristlike kirikute esindajate ühispalvet alustas piiskop Tiit Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Valge Daami ajaga konkureerinud Missio- ehk kuulutusnädal juhtis ilmalike asjade kõrvale tähelepanu ka usuelule. Deviisi „Rõõm vabadusest” all peetud Missio- ehk kuulutusnädalaga märgiti 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Missiost. Missio-nädala ettevõtmised ulatusid Läänemaa kõrval ka Pärnumaale. Peeti arvukalt jumalateenistusi, palvusi ja kontserte, oli ka lastelaagreid, palverännakuid, vestlus- ja kinoõhtuid. Kõike rahvarohkem ettevõtmine oli ilmselt reede õhtul kristlike mootorratturite klubi Gospel Riders Estonia ja Haapsalu motoklubi Müristaja eestvõttel toimunud lipusõit. Paarisaja mootorratturi saatel Haapsalu lossiplatsile jõudnud 30 Eesti lipu ja piduliku tseremooniaga tähistati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Tähelepanuväärne oli reedene misjonikonverents Haapsalu Jaani kirikus. Konverentsi esimeses pooles kõlasid lühiettekanded, pärastlõunane aeg kulus aga rühmatöödele, kus vaimulikud ja koguduste aktiivsemad kaastöölised jagasid oma kogemusi. „Konverents läks igati korda,” ütles EELK misjonikeskuse juht Leevi Reinaru. „Meie praost saatis kutsed kõigisse tosinasse EELK praostkonda, kutset võtsid kuulda umbes pooled praostkonnad,” lisas ta. Konverentsil rääkis usuteaduse instituudi religioonisotsioloogia õppejõud Liina Kilemit oma religioonisotsioloogiliste uuringute valguses kristliku kuulutuse väljakutsetest. Ta tõi välja kolm peamist kogudustega liitumise põhjust: soovi usu abil põhjendada oma kogemusi ja maailmas toimuvat, kogeda osadust ja teiste inimeste häid eeskujusid ning otsida vastust küsimusele: miks minuga on midagi juhtunud ja kuidas edasi?

[caption id="attachment_336740" align="alignnone" width="1600"] Ridalas nägi, kuidas keskajal inimesed toitu valmistasid. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Nädalavahetusel pidas Ridala kogudus keskajapäeva, kust käis läbi sadu huvilisi. „Suurepäraselt läks – oli rahvast, oli huvi, oli melu,” ütles koguduse õpetaja Küllike Valk.

[caption id="attachment_306445" align="alignnone" width="2000"] Möödunud aastal nägi Haapsalus keskaegset mõõgavõitlust. Foto: Lemmi Kann[/caption] Madlinädala laupäeval on Ridalas keskaja päev. „Mullu, kui kogudus 800. sünnipäeva pidas, selgus laada ajal, et külaseltsid ja mittetulundusühingud ja talunikud väga ootavad võimalust kokku tulla,“ rääkis Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk.

[caption id="attachment_333627" align="alignnone" width="2000"] Suviselt sooja mereveeni ulatumiseks pidi Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk kõvasti pingutama. Foto: Andra Kirna[/caption] Ridala kogudus tegi juunis läbi rännaku Ridalast Puisesse, mis oli peaproov augustis Missio nädalasse kavandatud sarnastele reisidele. Retk keskendus Eesti ajaloo kurvale perioodile, 1944. aasta sügisele, kui koos paljude teistega otsustas läände lahkuda ka Eesti tollane valitsus eesotsas Otto Tiefiga. Loomulikult ajutiselt, nagu mõtlesid kõik teisedki.

[caption id="attachment_332853" align="alignnone" width="696"] 2021 võidutuli Ridala kirikus, tuletoojad Kadi Suurkask ja Raido Mölder. Foto Andra Kirna[/caption] Võidupüha pärastlõunal toimus tänupalvus Ridala kirikus ja pärast seda jagati Läänemale laiali võidutuli. Tänupalvusel teenis Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk, esinesid õpetaja Anne Pääsukese laululapsed ja kõneles Läänemaa kaitseliitlane Heiki Magnus, organist oli Lia Salumäe. Võidupüha tuletoojateks olid tänavu 1991. aastal sündinud naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Võidupüha paraadilt Paides Keskväljakul tõid president Kersti Kaljulaidilt tule Läänemaale nooremseersant Raido Mölder ja naiskodukaitsja Kadi Suurkask. Tule andis Ridala kiriku juures lipuväljakul edasi valdadesse, osavaldadesse ja Vabadussõja mälestussammaste juurde viimiseks kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli.

[caption id="attachment_330198" align="alignnone" width="1620"] Lääne praostkonna sinod. Foto Andra Kirna[/caption] Tänasel Lääne praostkonna sinodil tutvustas peapiiskop Urmas Viilma piiskopkondade visiooni ja rääkis aktuaalsetel päevateemadel ning tunnustas praosti tõhusa ja tubli töö eest.

[caption id="attachment_225853" align="alignnone" width="900"] EELK piiskopi Tiit Salumäe sõnul muudab piiskopkondade loomine juhtimise lihtsamaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui luterlik kirik asutab piiskopkonnad, võib Haapsalust saada taas Saare-Lääne piiskopkonna keskus ja Haapsalu toomkirikust piiskopkonna peakirik. Aprilli lõpul otsustas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu asutada Eestis piiskopkonnad. Vastates küsimusele, kas võiks loota või arvata, et selle käigus taastatakse kunagine Saare- ja Lääne piiskopkond ning Haapsalu toomkirik saab jälle piiskopkonna peakirikuks ehk katedraalkirikuks, arvas piiskop Tiit Salumäe, et nii see võiks ju olla. Salumäe hinnangul on piiskopkondade asutamine tagasipöördumine ristiusustamise algusaegade juurde. Ta tõi esile, et piiskopkonnad otsustati Eestis taastada juba enne sõda, kuid okupatsioonid ei andnud selleks võimalust. „Välis-Eesti kirikus tehti piiskopkond sõja lõpu järel suhtelistelt ruttu,” tõdes ta.