Silt: Küllike Valk
4
Jõulujutt: roosid Kristusele
[caption id="attachment_384393" align="alignnone" width="2000"]
Roosid Kristusele. Illustratsioon: Eliisabet Roosvald (14aastane).[/caption]
(Luuka 2: 8 – 20)
Öö oli selge ja tuulevaikne. Tähed pilvitus taevas olid kirkad. Kuu oli suur ja kollane ning valgustas rohumaal magavaid lambaid. Pisut oli jahe.
Karjased olid tihedasti üksteise kõrval lõkke ümber. Istuti villaste tekkide ja lambanahkade all. Mehed ajavasid juttu. Väike Hanna kössitas vanaisa külje vastas ja kuulas vaikselt, mida mehed rääkisid.
Roosid Kristusele. Illustratsioon: Eliisabet Roosvald (14aastane).[/caption]
(Luuka 2: 8 – 20)
Öö oli selge ja tuulevaikne. Tähed pilvitus taevas olid kirkad. Kuu oli suur ja kollane ning valgustas rohumaal magavaid lambaid. Pisut oli jahe.
Karjased olid tihedasti üksteise kõrval lõkke ümber. Istuti villaste tekkide ja lambanahkade all. Mehed ajavasid juttu. Väike Hanna kössitas vanaisa külje vastas ja kuulas vaikselt, mida mehed rääkisid. 
Kirblas ja Haapsalus tähistati vastupanuvõitluse päeva
[caption id="attachment_376455" align="alignnone" width="2000"]
Vastpanuvõitluse päeva kontsertpalvus Haapsalu Jaani kirikus. Kaire Reiljan[/caption]
Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevast alguse saanud vastupanuvõitluse päeva tähistati neljapäeval mälestushetkega Kirbla kalmistul Jüri Uluotsa haual ja palvus-kontserdiga Haapsalu Jaani kirikus.
Uluotsal oli Tiefi valitsuse moodustamisel oluline roll, sest just tema oli see, kes peaministrina presidendi ülesannetes nimetas 18. septembril 1944. aastal ametisse Tiefi valitsuse. Tiefi valitsus oli Eesti viimane põhiseaduslik valitsus enne Eesti vabariigi taastamist 1991. aastal.
Vastpanuvõitluse päeva kontsertpalvus Haapsalu Jaani kirikus. Kaire Reiljan[/caption]
Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevast alguse saanud vastupanuvõitluse päeva tähistati neljapäeval mälestushetkega Kirbla kalmistul Jüri Uluotsa haual ja palvus-kontserdiga Haapsalu Jaani kirikus.
Uluotsal oli Tiefi valitsuse moodustamisel oluline roll, sest just tema oli see, kes peaministrina presidendi ülesannetes nimetas 18. septembril 1944. aastal ametisse Tiefi valitsuse. Tiefi valitsus oli Eesti viimane põhiseaduslik valitsus enne Eesti vabariigi taastamist 1991. aastal.
Suur laulupäev koondab noored ja vanad
[caption id="attachment_370711" align="alignnone" width="2000"]
Ridala kiriku ja pastoraadi ümbruses on ruumi küll, et 300 inimest saaksid laulupäeval end mõnusalt tunda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Laupäeval peetakse Ridala kiriku juures Haapsalu suurt laulupäeva, mille raames on nii Läänemaa eakate suvepäev ja Lääne praostkonna laulupäev kui ka Ridala kihelkonnapäev koos laadaga.
„See on kui kirik keset küla, kompromiss kõigi osapoolte vahel, et saame siin õue peal kokku,” ütles Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk. „Me ei mõtle ainult eakatele – lastele on lasteala, Ranna rantšo tuleb väikeste loomadega, keda saab paitada ja patsutada. Perepäev ikkagi!”
Haapsalu laulupäeva peetakse esimest korda ning alguse sai see ideest, et Lääne praostkond, mis ulatub Nõvalt Mihklini, on tahtnud juba mitu aastat pidada Ridalas oma praostkonna laulupäeva. „Aga kaks aastat on koroona lükanud asja edasi, sest koorid pole saanud harjutada,” tõdes Valk. „Mitte et me oleks Madlipäeval koroonahirmus olnud, vaid koorid pole lihtsalt olnud võimelised repertuaariga välja tulema.” Sel aastal kõik klapib.
Ridala kiriku ja pastoraadi ümbruses on ruumi küll, et 300 inimest saaksid laulupäeval end mõnusalt tunda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Laupäeval peetakse Ridala kiriku juures Haapsalu suurt laulupäeva, mille raames on nii Läänemaa eakate suvepäev ja Lääne praostkonna laulupäev kui ka Ridala kihelkonnapäev koos laadaga.
„See on kui kirik keset küla, kompromiss kõigi osapoolte vahel, et saame siin õue peal kokku,” ütles Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk. „Me ei mõtle ainult eakatele – lastele on lasteala, Ranna rantšo tuleb väikeste loomadega, keda saab paitada ja patsutada. Perepäev ikkagi!”
Haapsalu laulupäeva peetakse esimest korda ning alguse sai see ideest, et Lääne praostkond, mis ulatub Nõvalt Mihklini, on tahtnud juba mitu aastat pidada Ridalas oma praostkonna laulupäeva. „Aga kaks aastat on koroona lükanud asja edasi, sest koorid pole saanud harjutada,” tõdes Valk. „Mitte et me oleks Madlipäeval koroonahirmus olnud, vaid koorid pole lihtsalt olnud võimelised repertuaariga välja tulema.” Sel aastal kõik klapib. 
Ridala tähistas võidupüha
[gallery td_gallery_title_input="Ridala võidupüha" ids="366644,366645,366647,366648,366649,366650,366651,366652,366653,366654,366655,366656,366657,366658,366659,366660,366661,366662,366663,366664,366665,366666,366667,366668,366669,366670,366671,366672,366673,366674,366675,366676,366677,366678,366679,366680,366681,366682,366683,366638,366684,366637,366685,366639,366641,366642,366643"]
Ridala võidupüha. Fotod Andra Kirna.
Ridala kirikus võidutule saabumise puhul peetud palvusel viibis ja sõna sai ka Margus Kasterpalu.
Martna kirikus kõlab öömuusika
[caption id="attachment_365226" align="alignnone" width="2000"]
Küllike Valk. Foto: Andra Kirna[/caption]
Martna kirik on reede õhtul kirikute öö puhul avatud hilistel õhtutundideni – ronida saab torni ja kõlab meditatiivne muusika.
Martna kirikuõpetaja Küllike Valgu sõnul on kirikuõpetaja ja vanglate kaplan Tarmo Linnas koos Miss Meditataga välja töötanud muusikalise programmi, kuhu on põimitud ka valgus, meditatsioon ja sõna. „Need, kes on seda varem kogenud, on kiitnud,” ütles Valk.
Küllike Valk. Foto: Andra Kirna[/caption]
Martna kirik on reede õhtul kirikute öö puhul avatud hilistel õhtutundideni – ronida saab torni ja kõlab meditatiivne muusika.
Martna kirikuõpetaja Küllike Valgu sõnul on kirikuõpetaja ja vanglate kaplan Tarmo Linnas koos Miss Meditataga välja töötanud muusikalise programmi, kuhu on põimitud ka valgus, meditatsioon ja sõna. „Need, kes on seda varem kogenud, on kiitnud,” ütles Valk. 
Koroonasse surnud saavad Ridalasse mälestustahvli
[caption id="attachment_326510" align="alignnone" width="1728"]
Ridala kirikuaeda tuleb mälestustahvel koroonasse surnutele. Foto: erakogu[/caption]
Nädala pärast reedel avatakse Ridala kirikuaias mälestustahvel koroonasse surnuile.
Ridala kirikuõpetaja Küllike Valgu sõnul paigaldatakse umbes 70 cm kõrgune mälestustahvel koos sinnasamasse istutatava õunapuuga kirikuaia kagunurka. „Oleme sealt kirikuaiast üksjagu puid maha võtnud ja tahaks midagi asemele panna,” ütles Valk.
Ridala kirikuaeda tuleb mälestustahvel koroonasse surnutele. Foto: erakogu[/caption]
Nädala pärast reedel avatakse Ridala kirikuaias mälestustahvel koroonasse surnuile.
Ridala kirikuõpetaja Küllike Valgu sõnul paigaldatakse umbes 70 cm kõrgune mälestustahvel koos sinnasamasse istutatava õunapuuga kirikuaia kagunurka. „Oleme sealt kirikuaiast üksjagu puid maha võtnud ja tahaks midagi asemele panna,” ütles Valk. 
Küllike Valk: küünalde peegeldus
[caption id="attachment_351073" align="alignnone" width="696"]
13aastase Eliisabet Roosvaldi joonistus.[/caption]
„Tüdrukud, tüdrukud!“ hüüab ema püüdlikult vaiksemal häälel. „Ärge jookske surnuaias!“
13aastase Eliisabet Roosvaldi joonistus.[/caption]
„Tüdrukud, tüdrukud!“ hüüab ema püüdlikult vaiksemal häälel. „Ärge jookske surnuaias!“ 
Ridala kiriku altarimaal jõudis jõuluks koju
[caption id="attachment_350919" align="alignnone" width="2000"]
Ridala kiriku altarimaal. Urmas Lauri[/caption]
Ridala kiriku püha õhtusöömaaega kujutav altarimaal jõudis pärast kolme kuud restaureerimistöökojas jõuluks koju tagasi.
Esmaspäeva keskpäeva paiku tõstsid mehed kilesse pakitud maali kaubikust välja ja tassisid kirikusse. Enne, kui maal tõsteti tagasi oma kohale altariseinas, kus septembrist alates laiutas tühi auk, sai maalil kujutatud Jeesusele ja temaga koos laua ümber istuvatele jüngritele veel silma vaadata – nii lähedalt pole seda ilmselt enam pikka aega võimalik teha.
„Oi, kui ilus!” hüüatas Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk, kui altarimaal oli oma kohale tagasi sätitud. „Järgmise asjana tuleks kogu altariretaabel tolmust puhtaks teha,” lisas ta siis hindavalt Eesti maakirikute ühte kõige ilusamat altariseina silmitsedes.
Ridala kiriku altari „Püha õhtusöömaaeg” oli septembrist alates olnud SA EVM konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Maali korrastanud konservaator Kristina Aas ütles, et kõige hullemas seisus maal küll ei olnud, kuid siiski oli sellel värvikahjustusi ja kohati oli värv irdumas.
Aas kinnitas irdunud värvikihitükid kalaliimiga, puhastas maali tolmust ja toonis kohad, kus olid suuremad värvikaod. Lõpuks läks kõik kaitsva lakikihi alla. Aasa sõnul värvikihi kinnitamisega suurt pusimist ei olnud, kuid kõige keerukam oli lakkimine. „Seal oli palju mängimist, et saada ühtlane kiht – mõni koht tõmbas rohkem sisse, mõni vähem,” selgitas ta.
„Enne oli kõige häirivam, et lauad, millele maal maalitud on, olid teineteisest lahti löönud ja altari taga oleva akna valgus paistis pragudest läbi,” rääkis konservaator. Nüüd on lauad kõik tihedasti koos ja valgus enam läbi ei paista .
Ridala kiriku altarimaal. Urmas Lauri[/caption]
Ridala kiriku püha õhtusöömaaega kujutav altarimaal jõudis pärast kolme kuud restaureerimistöökojas jõuluks koju tagasi.
Esmaspäeva keskpäeva paiku tõstsid mehed kilesse pakitud maali kaubikust välja ja tassisid kirikusse. Enne, kui maal tõsteti tagasi oma kohale altariseinas, kus septembrist alates laiutas tühi auk, sai maalil kujutatud Jeesusele ja temaga koos laua ümber istuvatele jüngritele veel silma vaadata – nii lähedalt pole seda ilmselt enam pikka aega võimalik teha.
„Oi, kui ilus!” hüüatas Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk, kui altarimaal oli oma kohale tagasi sätitud. „Järgmise asjana tuleks kogu altariretaabel tolmust puhtaks teha,” lisas ta siis hindavalt Eesti maakirikute ühte kõige ilusamat altariseina silmitsedes.
Ridala kiriku altari „Püha õhtusöömaaeg” oli septembrist alates olnud SA EVM konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Maali korrastanud konservaator Kristina Aas ütles, et kõige hullemas seisus maal küll ei olnud, kuid siiski oli sellel värvikahjustusi ja kohati oli värv irdumas.
Aas kinnitas irdunud värvikihitükid kalaliimiga, puhastas maali tolmust ja toonis kohad, kus olid suuremad värvikaod. Lõpuks läks kõik kaitsva lakikihi alla. Aasa sõnul värvikihi kinnitamisega suurt pusimist ei olnud, kuid kõige keerukam oli lakkimine. „Seal oli palju mängimist, et saada ühtlane kiht – mõni koht tõmbas rohkem sisse, mõni vähem,” selgitas ta.
„Enne oli kõige häirivam, et lauad, millele maal maalitud on, olid teineteisest lahti löönud ja altari taga oleva akna valgus paistis pragudest läbi,” rääkis konservaator. Nüüd on lauad kõik tihedasti koos ja valgus enam läbi ei paista .