Hiiumaal on sel aastal toorkitsepiima joomise tõttu puukentsefaliiti haigestunud seitse inimest, mis on enam kui aastatel 2016–2018 kokku.
Eelmisel kolmel aastal haigestus Hiiumaal puukentsefaliiti kokku kuus inimest, ükski haigestumine polnud toona seotud toorpiima või -tootega.
Terviseameti lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul oleks sel korral haigestumise ära hoidnud küll toorpiima vältimine, kuid kindlama kaitse puukentsefaliidi vastu annab vaktsineerimine.
„Toorpiima kuumutamine 15 sekundiks temperatuurini 75 °C hävitab piimast haigustekitaja ja piim on tarbimiseks ohutu, kuid puugiga kokkupuutumiseks piisab mõnikord vaid lühikesest jalutuskäigust rohelusse või oma lemmiklooma paitamisest,“ ütles Juhkam, kelle sõnul ei tasu liigselt lootma jääda ka erinevatele puugipeletajatele. „Esiteks on efektiivsemad repellendid mürgised, teiseks ei pruugi nad alati puuki eemal hoida ja kolmandaks – siis, kui neid vaja on, pole neid kaasas. Vaktsineerimisega saavutatav kaitse on aga alati olemas.“
Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga 3–5 aasta tagant kordussüstiga uuendada. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda.
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, Eestit loetakse puukentsefaliidi leviku endeemiliseks piirkonnaks. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad.
Eestis levitavad puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki (võsapuuk ja laanepuuk), kes on aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini, sellesse perioodi jääb ka enamik haigusjuhte.
Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad tervisekahjustused.
