tallu, kust kohvik mune ostab. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu linnavolikogu võttis möödunud reedel vastu uue jäätmehoolduseeskirja, mis ütleb, et tulevast aastast peavad rohkem kui viie korteriga majad hakkama biojäätmeid eraldi sortima.
Biojäätmeid peavad hakkama eraldi sortima ka restoranid, kohvikud, lasteaiad, koolid, haiglad ja hoolekandeasutused. Sama kohustus ootab toidukaupade müüjaid, kui müügipind on suurem kui 50 m².
On ju, et teoorjus kaotati juba üle-eelmisel sajandil
Mis mõte sellel sorteerimisel on ,kui lõpuks maandub kogu prügi lõpp ladestus platsile kokku.
Alles Rahva Hääl avaldas toitlustusprogrammi ja paneelmajade koridoridesse pandi plekist kogumismahutid. Oli kole aeg, trepikoda haises. Siis sai see äkki otsa. Nüüd ollakse jälle selles Sotsialistlikus Vabariigis tagasi. Kurb. Pole midagi muutunud siin päikese all.
Veel üks käsk-kohustus selles ülereguleeritud riigis! Kas varsti ütleb seadus ka kumma käega tohib tagumikku pühkida?
Praegu tohib jah veel õnneks paberiga pühkida
Millal ma oma kodus ükskord jäätmekäitlus loa saan??
Kas seadusesse on vastuolu sisse kirjutatud? Minu meelest küll. .. kui.biojäätmed eraldi sortida, väheneb segaolmejäätmete kogus oluliselt, Õige. Mina sorteerin ammu, ja tõepoolest prügi kogus väheneb. Aga mis kasu ma sellest saan, kui vald sõlmib vedajaga lepingu (minu nimel muideks) ja sunnib mind iga 4 nädala tagant konteineri tühjenduse kinni maksma. On mul siis konteineris pool või veerand mahust, hind on ikka vedamise korra eest sama. Kas pole mitte veider?
Kui palju su prügivedu maksab siis? 10 senti kuus?
EI. Ära loodagi, et maal selliseid hindu on. Maksan 4,43 eurot. Ja kordan veelkord, võta prügi, kust tahad, kord maksab. Ka pooltühi kord maksab.
siis küll
Huvitav kui palju prügi hind seeläbi väheneb? Varsti kogu prügijaama töö igaühel köögis. haisu ja prügikotte oi kui palju.
Elan ka maal, aga maksan aastas 5(viis)€.
Mõni maksab veelgi vähem. Aga see pole regulaarne prügivedu, mida kohalik omavalitsus on prügiveo firmaga kokku leppinud klientide nimel.
Siis peab hakkama lukustama seda konteinerit ju. Juba praegu käib kari prükkateid mööda Metsa tänava prügikaste ja viskab väärtuslikumad asjad prügikasti ümber maha.
Lasteaiad jagavad oma toidujäätmed linna peal laiali. Kas ikka on nii et kõrvalised isikud võivad lasteaias edasi tagasi toidu jäätmetega liigelda? Miks üldse tekib nii palju toidu jäätmeid et keegi peab neid ära vedama?
Kodanik pole vist elusees toitlustamisega kokku puutunud.
Tore kui ülejäänud toit ära jagatakse, mitte ei visata prügikasti.
Biojäätmed tekivad nii või naa.
Kade meel on, et keegi teine saab ja sina ei saa?