Piirsalu külaselts toob laupäeval Liiva talumuuseumis rahva ette näitemängu, mis räägib Piirsalust selle algusaastatest tänapäevani välja.
„Etendus on vana Laasu tamme legendi põhjal,” ütles Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Ta selgitas, et Laasu tamm on Piirsalus asuv tamm, mille vanuseks hinnatakse 500 aastat. „Seest on ta täiesti õõnes ja kui sinna sisse pugeda, siis näed Eestimaa taevast. Tamm püsib ainult koore jõul,” rääkis Lai ja lisas, et nii võiks tamme võrrelda Eesti külaga, mis samuti kõigest hoolimata püsib.
Lai sõnul näidendi väljatoomisel tegemist täiesti kogukondliku ettevõtmisega. Näitemängu algse stsenaariumi on kirjutanud Piirsalu loomaarst Ann Mari Anupõld, kuid sellele on lisatud tänapäevasemat poolt.
Tükk lavastatakse ühiselt ja kõiki osi mängivad kohalikud inimesed. Näiteks Sven Köster on Koluvere krahv, Piirsalu mõisnikke von zur Mühleneid mängivad Raivo Müür ja Mare Hinno, zootehnik Marje Viigipuu on farmi brigadiri rollis, Eve Toomsar on taluperenaine jne. Lea Lai lisas, et mõne inimese puhul poleks osanud enne arvatagi, et neis selline näitlemispotentsiaal peidus on.
Kuigi tegemist on Piirsalu kandi looga, siis konkreetsed isikud seal äratuntavad pole. Lai ütles, et lavastuses pole ka ühte kindlat peategelast: „Kui kedagi peategelaseks nimetada, siis võiks see olla Laasu tamm.” Laasu tamme mängib Liiva talu õuel vahtrapuu. Liiva talu õuel tammesid ei kasva ja kui esialgu püüti kunstlikult tammepuud õuele tekitada, nägi see Lai sõnul liiga kentsakas välja.
Koos lastega on lavastuses osatäitjaid 30 ja neile lisandub veel Piirsalu segakoor Piiritu. Proovidega alustati juba veebruaris.
Tükki mängitakse Liiva talu õuel sel aastal ainult ühel korral. Lea Lai ütles, et algul oli mõte sama tükiga ka järgmisel aastal rahva ette tulla. „Aga seda otsustame talvel,” lisas ta. Kui järgmisel aastal tükki ka lavale ei tooda, siis saab seda vaadata filmilt. Tüki võtavad üles Angela ja Madis Leppik. Film pole lihtsalt etenduse ülesvõte, vaid sinna on lisatud kaadrid ka õiges Laasu tammest ja vanadest fotodest.
Vt ka Juhan Hepneri videolugu “Aktuaalses kaameras”
