Raudteetammil olevat jalgrattateed hooldava sihtasutuse juht Mati Kallemets leiab, et Aarne Taalil ei ole mingit õigust riigilt tammi eest raha küsida.
„Kuna raudteetamm on riigile kuuluva maapinna osa, millelt kõik kommunikatsioonid on maha võetud, siis ei saa Aarne Taalil tammile mingit õigust olla. Mina olen selles küsimuses riigiga absoluutselt ühe seisukohal, “ ütles Kallemets.
Niipalju võiks ikka teada, et raudtee koosneb rööbasteest ja muldkehast. Taal kiskus rööbastee üles, aga säilitas rööbastee vundamendi ehk muldkeha. Riigi maa asub muldkeha all.
nii peaks see vabas maailmas olema, meil ametnikud teavad seda, aga ei taha nõustuda sellise asjaga, et investor suuri kasumeid võtab.
Aarne võiks tööle minna kui raha tahab.
aga partorgi järele on asutustel vähene huvi
Kaasaegses raudteeasjanduses pole niisugust tammi vaja. Kui läheb ehituseks, siis viiakse kõik see tamm minema ja ehitatakse uus.
Taal nii ülbe mees…teenis miljoneid vanametalli eest ja veel tahab midagi
Kallemets võiks meelde tuletada, mis lepingud sihtasutus sõlminud on. Mis puutub tammi, siis oli see sõnaselgelt erastatud vara osa.
Raudteetammi säilitamise eesmärgil rajati koostöös avaliku võimuga 2007. aastal raudteetammile kergliiklustee „Läänemaa Tervistee“, mille kasutamiseks ja korrashoiuks sõlmitud leping kestab kuni aastani 2021. Läänemaa Tervisetee kasutaja on OÜ-ga Taavi sõlmitud lepingu alusel Sihtasutus Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus Sihtasutus kanti äriregistrisse 22.04.2005 ning selle asutajad on lisaks OÜ-le Haapsalu Raudtee veel Haapsalu linn, Nissi vald, Ridala vald, Risti vald ja Taebla vald.
“Mis puutub tammi, siis oli see sõnaselgelt erastatud vara osa.” Aga kas edasimüügilepingus oli ka raudteetamm nimetatud? Kui ei , siis pole millestki rääkida.
Kellele müüdud? Kallemetsa Sihtasutusel on tähtajaline kasutusleping.
Taali üks juriidiline keha müüs Taali teisele juriidilisele kehale. sihtasutus on teine teema
Kallemets ja tema arvamus, las see jääb Kallemetsale. Asjast mitteteadev inimene võib arvata palju tahab.
noh
Igaühel võib olla oma arvamus. See ongi loomulik. Aga kui isegi juristid ei tea täna veel, siis keegi oskab kohe kindlalt otsustada, vot see on vähe imelik. Või siis, kuidas liiprid ja relsid võis eemaldada, miks siis tammi ei või käsutada uus omanik? Raudtee tamm ehk kruusa/mulla mägi on siis ju ka eraomandis, olgugi, et riigi maal.
Kui see, mis raudteest peale taristu (liiprid ja relsid) eemaldamist on järgi jäänud kuulub jätkuvalt Taalile, nii nagu ta võidab, siis riik võiks Taalilt renti küsida- Taal ladustab riigi maale tasuta (!) oma kruusa ja mulda!
ja see tuleks kohe ära korraldada, nii umbes 2000 eur.ha.
Aga vott seda riik just ei taha. Omanik tahab saada hoonestusõigust ja maksta hoonestusõiguse tasu. Riik on aga otsustanud erastatud tammi lihtsalt varastada. MKM müüb selle ilmselt Rail Balticule.
Raudtee tamm ehk kruusa/mulla mägi ei ole eraomandis, sest asub riigi maal ja on maapinna oluline osa nii nagu mutimullahunnik. Mutimullahunnik (maapinna oluline osa) kuulub maaomanikule.