Avakülg Tags Aarne taal

Silt: aarne taal

Läänemaa jahimehed jäid karuloast ilma

[caption id="attachment_280640" align="alignnone" width="1071"] Kolm aastat tagasi aprillis jäi noor emakaru veebikaamerasse Dirhami metsas. Andres Mägi veebikaamera[/caption] Kuigi Läänemaa jahimehed tegid ettepaneku kahe karu laskmiseks, ei tohi tänavu meil küttida mitte ühtegi karu. „Küsisime kahte luba, et siis ehk oleksime ühe saanud, aga ei saanud,” ütles Läänemaa jahindusnõukogu liige Hugo Peterson Lääne Elule. Vähemalt üks karu tuleks Petersoni hinnangul Läänemaal kindlasti küttida.

Valitsusliit lubab raudteed Rohukülani

[caption id="attachment_235018" align="alignnone" width="900"] Riisipere-Haapsalu raudtee endine omanik Aarne Taal usub, et rööbastee jõuab ühe suvega valmisehitatud. Arvo Tarmula[/caption] Eile allkirjastatud koalitsioonilepingus on ka Haapsalu raudtee, mis kokkuleppe järgi peaks nelja aastaga valmis saama.

Läänemaal võib küttida mullusest vähem hunte

[caption id="attachment_251800" align="alignnone" width="900"] Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh[/caption] Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et tänavu võib hunte lasta vähem kui mullu, mistõttu Läänemaa võib jahiloata jääda. Ametnikud vaidlesid eile hilja õhtuni, otsus tuleb täna. Eelmisel hooajal kütiti Läänemaal 17 hunti, nendest kaks Noarootsi jahipiirkonnas eriloaga. Kaks hunti kütiti ka Läänemaaga külgnevas Padise jahipiirkonnas Harjumaal. Sellisel hulgal hunte ei kütitud eelmisel jahihooajal üheski teises maakonnas.

Keskkonnainspektsioon uurib põtrade salapärast surma

[caption id="attachment_197892" align="alignnone" width="1181"] Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür. Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi  ikka ära ei sure,” ütles ta.

Läänemaa jahimehed pöördusid viimases hädas ministri poole

[caption id="attachment_236767" align="alignright" width="900"] Minister Siim Kiisler ja riigikoguliige Raivo Aeg said Linnamäel teada, mida Läänemaa jahimehed riigilt ootavad. Foto. Urmas Lauri[/caption] Läänemaa jahimehed kohtusid täna Linnamäel keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleriga ja andsid ministrile üle pöördumise, kus ütlevad, et pole rahul riigi tegevusega suurkiskjate ohjamisel – küttimislimiidi määramisel peaks olema arvestatav sõnaõigus ka jahindusnõukogul, küttimislube jagatakse süsteemitult, ohjamiskava pole teaduspõhine ja ametnikel pole õigeid andmeid, kui palju hunte tegelikult metsas on. „Meil on kolm teemat, millest tahame rääkida: huntide arvukus, šaakalite probleem ja keskkonnakaitsealased ahistavad tingimused jahtide korarldamisel. Kõik valusad küsimused,” ütles Linnamäel ministrile Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal.

Mati Kallemets: Aarne Taalil ei saa tammile mingit õigust olla

[caption id="attachment_218195" align="aligncenter" width="1800"] Mati Kallemets. Foto: Urmas Lauri[/caption] Raudteetammil olevat jalgrattateed hooldava sihtasutuse juht Mati Kallemets leiab, et Aarne Taalil ei ole mingit õigust riigilt tammi eest raha küsida. „Kuna raudteetamm on riigile kuuluva maapinna osa, millelt kõik kommunikatsioonid on maha võetud, siis ei saa Aarne Taalil tammile mingit õigust olla. Mina olen selles küsimuses riigiga absoluutselt ühe seisukohal, “ ütles Kallemets.

Taal läks riigi vastu kohtusse

[caption id="attachment_235018" align="alignnone" width="900"] 21 aastat tagasi Haapsalu raudtee erastanud ettevõtja Aarne Taal leiab, et riik püüab tema vara natsionaliseerida, nagu seda tegid kommunistid 1940. aastal. Foto Arvo Tarmula[/caption] Ettevõtja Aarne Taal kaebas halduskohtusse majandusministeeriumi, et tõestada enda õigust Riisipere–Haapsalu raudteetammile, soovides riigilt kuni 2 miljonit eurot hüvitist. Vaidlus käib raudteetammile hoonestusõiguse seadmise üle Taali ettevõtte OÜ Taavi kasuks. Kui halduskohus seab vaidluse ajaks raudteetammile keelumärke, siis Riisipere–Turba raudteed ei saa ehitama hakata enne kohtuvaidluse lõppu. Eesti Raudtee soovib uue lõigu lõpetada 2019.