Foto: Arvo Tarmula
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös juba teist aastat läbi viidud kodanike väärtushinnanguid kaardistavast uuringust selgus, et kui aasta tagasi pidas pagulasi ühiskondlikult kõige olulisemaks probleemiks 23 protsenti vastajatest, siis praegu peab seda probleemiks vaid kaks protsenti.
“Aasta tagasi pidasid Eesti kodanikud pagulasi kõige olulisemaks probleemiks ühiskonnas, nüüd on see teema inimeste hinnangul tähtsust oluliselt kaotanud,” rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. “Kindlasti on sellele oluline mõju meedial: kui siis oli pagulasteema negatiivse fooniga uudistes peaaegu iga päev, siis peale Euroopa Liidu lepingut Türgiga on teema uudistes tähtsuse minetanud."
“Kuigi inimeste tajutud ühiskondlike probleemide seas on pagulaste teema langenud tagaplaanile, siis ei tähenda see, et ilmtingimata oleks antud küsimuses vastajad märkimisväärselt liberaalsemaks muutunud,” sõnas Espak. “Kui inimestelt küsiti, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta, siis keskmiselt pakuti 20 pagulast, samas aasta tagasi hinnati jõukohaseks arvuks 30 pagulast aastas. Seega siia saabuvate pagulaste arvu osas on inimeste seisukoht muutunud pigem rangemaks.”
“Mõnevõrra väiksem on aga nende inimeste osakaal, kelle arvates oleks Eestile aastas jõukohane vastu võtta 0 pagulast,” märkis Espak. “2016. aastal oli selliselt vastanuid 23 protsenti, kuid 2017. aastal on sellisel seisukohal 18 protseti vastajatest. Inimeste kergelt leebemat suhtumist näitab ka küsimus: „Mil määral peaks Eesti riik lubama erinevast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla?“ 2016. aasta uuringus arvas 73 protsenti, et võiks lubada väga vähestel või üldse mitte lubada, viimases uuringus aga oli selliselt vastanute osakaal 68 protsenti."
Endiselt soosivad inimesed immigratsiooni samast kultuuriruumist. 2016. aastal arvas 73 protsenti vastajatest, et samast kultuuriruumist võiks lubada siia tulla paljudel või piiratud arvul, ehk pigem lubada. 2017. aasta uuringu põhjal on pigem samast kultuuriruumist sisserändajate suhtes positiivselt meelestatud 80 protsenti vastanutest.
„Kokkuvõttes võiks immigratsiooni puudutavate küsimuste osas öelda, et ilmselt on inimeste seas kahanenud hirm, et Eestit ähvardab massiimmigratsioon,” lisas Peeter Espak. “Kuna pagulaste teema ei ole ka meedias enam nii aktuaalne, siis on see üheks võimalikuks selgituseks, miks viimaste uuringute põhjal on EKRE toetus langenud. Kui 2016. aasta väärtushinnangute uuringus oli EKRE toetus 12 protsenti, siis aasta hiljem üheksa protsenti.”
Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.
Inimene on nagu konn. Kui keeta teda aegaselt, siis ta ei erutu ega kipu pajast välja hüppama. Aga tark inimene õpiks indiaanlaste saatusest. Nood pidanuks juba esimese laevatäie ‘kultuuritoojaid’ ‘merekooli’ saatma, mitte mõtlema, mis see laevatäis koloniste ikka suurele mandrile teeb.
10.32, sa ùtlesid lùhidalt ja selgelt enamiku (normaalsete) eestlaste arvamuse. Ka minu oma. Ma ei viitsinud seda jura isegi làbi lugeda. Peab ikka napakas olema, kui siia moslemi illegaale oma leivale vòtta. Ja valimistel ei tohiks enam praegusi valida. Ka kohalikul tasandil. ????
olukord on ju muutunud ka. Euroopa sai lõpuks aru, et vaja on ebaseaduslikule massirändele piir panna. Ilmselt on loogiline, et inimesed ka natuke rahunevad maha selles teemas.
Euroopa ei ole millestki aru saanud. Kerged retoorilised kõrvalekalded peavoolust on tingitud valimistest. Niikaua, kui piirivalve ei tee oma tööd, vaid osutab inimkaubitsejatele transporditeenust, ei saa rääkida mingist kursimuutusest.
Euroopa (keda kehastavad Eestis ilmekalt Kalle Muuli taolised) pole millestki aru saanud. Bravuurikas eestlaste p—se saatmine (a’la T. H. Ilves) on lihtsalt asendumas poliitilise mimikriga, mis jäljendab vormilliselt EKRE-t. Samuti kaaperdasid punataustaga karjeristid 1990-tel Eesti omariikluse ning Stalin väänas 1920-tel pea peale ’demokraatia’ mõiste. Haigustekitajate edu eelduseks ongi oskus peremeesloom näilise ohutusega ära petta. Mida rumalamad, pealiskaudsed valijad, seda lihtsamalt petmine käib.
Sõbrad küsisid fb- s kas keegi tunneb kedagi kes on osalenud selles uuringus ja oh imet- keegi ei tea kedagi….
Selge , et tehakse ajupesu ja nii tulebki seda võtta .
Eelmisel aastal osalesin. Ju siis vastasin valesti, et sellel aastal enam pakkumist ei saanud… :))
Pole mingist uuringust kuulnudki! Rahva nimel aetakse häbematut jama!
Töllid arvavad,et kui kellegil ei ole veel pead lõhki löödud ,et nüüd on kõik korras v? ole ettevaatlikud oma uuringutega, eesti vabariik ei ole loodud selleks et siin saaksid mudakoonud elada.
see äiu äiu jutt ei vasta tõele, mul ei ole suva , kas siin laiab venku või moslem, ühed ohtlikud mõlemad
Nad voiks jah oma naiste poletamise asemel midagi uut välja moelda, vahelduseks möni kohalik kasvoi. Küll siis huvi tekib…
no täitsa rumal arvamus! No tule maa peale ja mõtle, mis põleng endaga kaasa toob!!!
Seda tegevust ei pea pagulane välja mõtlema, vaid see ongi esimene pähetulev karistusviis raskuste üle pea kasvamisel ja tikud teatavasti ka vabamüügis.
Nende raskused on seotud siinse hoopis teistsuguse elu/oluga kohanemisega. Ja loomulikult nende kultuuriruumis saab kogu viha, mis välja keeb, endale ikka nõrgem – see on naine.
Ja kui asi põlenguni läheb, siis saavad ka kohalikud kannatada. Ja sellega tulekski tegelda neil, kes neid avasüli vastu võtavad.
Ega enam eruta jha, põletavad nad ju nagunii üksteist maha .
Eks neid küsitlusi annab ju igatmoodi sättida. Oleneb kõik sellest, kuidas küsida.