Prantsuse suursaadik Michel Raineri osales Tarekese lasteaia prantsuse keele tunnis. Foto Arvo Tarmula
Esmaspäeval Haapsalut väisanud Prantsuse suursaadik Michel Raineri käis Tarekese lasteaias vaatamas, kuidas õpivad sealsed mudilased keeleõppeprojekti Francoklikk kaudu prantsuse keelt.
Õpetaja Stephane Claveli käe all õpitakse Tarekese lasteaias prantsuse keelt teist aastat, tunnid on 2–3 korda nädalas. „Arvan, et lastel on positiivne teha tutvust uue maa ja uue keelega,” ütles õpetaja.
Claveli sõnul ei õpetata lastele kirjutamist; keelt omandatakse kuulamise, laulu, tantsu, joonistamise, multifilmide ja mängude kaudu. Tähtsal kohal on nutiseadmed.
Prantsuse Instituudi asedirektor Aurore Rebuffe ütles, et Haapsalu on Tallinna kõrval ainus koht Eestis, kus õpetatakse prantsuse keelt projekti Francoklikk kaudu. Haapsalu erineb pealinnast, sest siin on õpetaja prantslane, Tallinna lasteaedades aga prantsuse keelt oskavad eestlased.
Just lasteaedadele mõeldud programm Francoklikk kutsuti ellu kaks aastat tagasi Prantsuse instituudi, Skype’i ja Eesti haridusministeeriumi koostöös.
„Projekti eesmärk on anda lastele võimalus õppida uue tehnoloogia kaudu keelt ja kultuuri, et nad mõistaksid: nutiseadmed pole mitte ainult mängimiseks, vaid nendega saab ka õppida,” ütles Rebuffe.
Enne programmi algust käis Rebuffe koolides ja lasteaedades, kus nägi, et koolid on nutiseadmetega hästi varustatud, lasteaiad seevastu mitte. „Kui lapsed lasteaia lõpetavad ja kooli lähevad, ei tea nad, mida kõike nendega teha saab. Koolis on kõik uus, aga kui saame mõne asja neile juba varem tuttavaks teha, aitab see neil koolis kohaneda,” selgitas ta projekti põhimõtet.
Tarekese lasteaias õpivad prantsuse keelt 5–7aastased. Vastuseks küsimusele, kas nad saavad õpinguid ka koolis jätkata, vastas Stephane Clavel, et algklassides tekib prantsuse keelega paus. 7–10aastastele lastele on küll prantsuse keele klubi, kuid kooskäimine pole järjepidev. Vanemad lapsed saavad prantsuse keele teadmisi Haapsalu põhikooli prantsuse keele ringis, gümnaasiumis saab keelt õppida valikainena.
„Muidugi soovime, et lapsed saaksid prantsuse keelt pärast lasteaeda edasi õppida. Isegi kui see ei õnnestu, on neil hiljem lihtsam teisi keeli õppida,” ütles Aurore Rebuffe.
Rebuffe hinnangul on eestlased varmad uusi keeli õppima. „Miks siis mitte prantsuse keelt? Prantsuse keel on üks enimräägitavaid keeli inglise keele järel ja seda kõneldakse paljudes riikides ka peale Prantsusmaa,” lisas ta.
Prantsuse Instituudi asejuht leiab, et võib-olla on eestlastel prantsuse keelt just häälduse tõttu raskem õppida kui näiteks hispaanlastel või itaallastel. „See on aga nagu iga keele puhul – kui tahad, siis on lihtne,” ütles Rebuffe.
