Mõjus oli 20. sajandi ühe põnevama kunstniku Marc Chagalli loomingust inspireeritud lõik „Küla”. Chagall on tegelikult Prantsuse kunstnik, kuigi sündinud Venemaal, kus ta aegajalt ka elas, õppis ja töötas. Rahvuselt juut, oskas ta välja arendada omapärase maalistiili.
Suur osa tema loomingust kuulub lapsepõlve külaolustikku, mida nüüd lõputseremoonial väga mõjusalt esitati.
Korraldajad oskasid teravmeelselt ära kasutada ka avamispeo äparduse viienda olümpiarõngaga, mis siis ei avanenud. Nüüd avanes.
Moskva ja Sotši
Eriliselt sai aga oodatud etenduse lõpuhetke. 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude lõpetamisel soojendas ka kõige kalgima vaataja südant maskoti karujõmm Miška hüvastijätt olümpiaareeniga, kus tal pisar üle põse veeres ja seejärel Miška ise ära lendas, kaugele taevasse Moskva kohal. See läks kõigile südamesse.
Sotši mängude korraldajad ei püüdnud õnneks hakata seda üle trumpama. Sotši OMi maskott, jääkaru Miška meenutas mõttes (video abil) Moskva OMi lõpetamist ja ka tal veeres pisar üle põse. Kummardus omaaegsele tipphetkele.
Kindlasti oli kõigile Venemaa inimestele lõpupeo emotsionaalselt võimas hetk, kui autasustati meeste 50 kilomeetri suusatamise parimaid. Venelaste kolmikvõit ja säramine autasustamisel kogu maailma silme ees pidanuks mõjuma palsamina lahtisele haavale, et jäähokiturniiri kuldmedalid kodumaale ei jäänud.
Olümpiamängud said läbi ja üsna õigel ajal. Muidu oleks tekkinud mürgitus, eriti kirglikumatel huvilistel. Nüüd veidi kosumisaega ja siis ootavad meid suvel jalgpalli maailmameistrivõistlused kaugel Brasiilias.
Kuidas halli värviliseks muuta
Eesti sportlastele möödusid Sotši mängud nagu teenijate ruumides. Saksad pidutsesid saalides ja ukse vahelt võisid meie omad seda möllu vargsi jälgida, õiguseta sinna siseneda. Venemaa oli edukaim riik 33 medaliga, kuldasid 13. Nelja aasta eest Vancouveris oli meie suure idanaabri medalisaagiks 15, millest 3 kulda.
Sotšis oli kohal 88 riigi esindused, medaliteni jõudis 26 koondist. Soome oli viie medaliga 18., Läti nelja medaliga 23. Meile jäid tühjad pihud, parim saavutus oli meeste murdmaasuusatamise teatesõidus saavutatud 10. koht.
Teenekat suusatreenerit Mati Alaveri nähakse viimasel ajal eelkõige läbi dopingu juttude prisma, kuid ometi on ta meie üks arukamaid asjatundjaid. Eelkõige imponeerib tema halastamatu analüüsimisvõime. Nüüdki arutles ta ETV ekraanil meie spordi hetkeseisu analüütiku kombel.
Alaver lausus, et pärast lüüasaamist ei tohi jääda lamama ja virisema, vaid peab tõusma ja analüüsima, seejärel aga visalt edasi püüdma.
Küsimus on ka selles, kas meie riik on huvitatud sportlikust edust rahvusvahelisel areenil ja kui on, siis tuleb paika panna täpne panustamine sellesse. Igastahes on Eesti tippspordi arendajatel praegu käes tõsine mõttehetk.
Kui oma sportlased ei suutnud Sotši mängudel meid rõõmustada, siis medaliläiget said meie kaasmaalased ometi tunda. Venemaa murdmaasuusatamise meeste medalites on oma osa Eestist pärit määrdemeistritel, sama kehtib ka poolatar Justyna Kowalczyki kuldmedali puhul. Tema suuski hooldavad samuti eestlased.
Kanada–Eesti kuld
„Väike Eesti võitis kuldmedali!” hüüatas ETV abikommentaator Ivar Kruusenberg, kui 26 aastane prantslane Pierre Vaultier lumelauakrossi võitis. Olümpiavõitja on meie lumelauduri Kadri Pihla elukaaslane ja neil on väike tütar. Kadri võib medalit pidada oma pere omaks tõesti, aga Eestile see siiski ei kuulu.
Eestiga seotud oli teisigi sportlasi. Kanada koondises paaril eelmisel aastal üsna tublilt võistelnud murdmaasuusatajat Len Väljast segas hiljutine vigastus. Sprindis saavutas ta 36. Koha, mis oli parem kui kodueestlaste kohad.
Kanada skeletonisõitja Mellisa Hollinsworth on Eesti juurtega, Sotšis lõpetas ta 11. kohaga, kuid 2006. aastal Torino OM il oli ta kolmas.
Soome koondise jäähokimängija Leo Komarov on sündinud Narvas. Soome koondises on ta 2011. aasta maailmameister, nüüd saavutati OMi pronksimedal.
