13 C
Haapsalu
Esmaspäev, 20. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Aivo paljasmaa

Silt: aivo paljasmaa

Aivo Paljasmaa: tõde ja õigus ristasid mõõgad

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]   Vehkleja Sten Priinits tunneb praegu väga ehedalt elus esinevat ebaõiglust. Paraku on inimesed seda kogenud läbi aegade ja kogevad kindlasti edaspidigi. Eesti epeemeister treenis õhinal Pariisi olümpiamängudele viiva turniiri nimel. Märgid olid lootustandvad, sportlik vorm tõusuteel. Antidopingu asjamehed tegid oma tööd, aga ei saanud Priinitsat aasta jooksul kolmel korral kätte. Etteantud normide kohaselt peab sportlast nüüd karistama. Priinits tegi aga oma tööd ja kontrollreidide ajal viibis ta kahel korral kolmest välismaal rahvusvahelistel turniiridel. Kas ta oleks pidanud oma põhitööst loobuma ja sitsima kohas, mis dopinguküttidega juba kunagi ammu kokku lepitud? Kumb kumma jaoks on siis välja mõeldud – kas tõesti sportlased antidopingu asjameeste jaoks?! Peaks olema nagu vastupidi. Kusjuures turniiridel on samuti dopingukontroll. Priinitsa sõnul on teda tihti testitud ja alati puhtaks tunnistatud. Vehklemises pidavat dopingujuhtumeid esinema haruharva. Vastupidi mitmele vastupidavusalale, kus näiteks nii mõnigi suusataja, jooksja või jalgrattur tuiskab rivaalidest eest nagu moodsa keemiatehase reklaamnägu mürgist auru välja paisates. Dopinguküttide kaitseks tuleb muidugi öelda, et Priinits ei pidanud kinni eelnevatest kokkulepetest ega viibinud pardažurnaalis märgitud kohas. Seega on ta hooletu raamatupidaja, kes peab nüüd koduarestis istuma. Hooletus ees, õnnetus taga.

Aivo Paljasmaa: mõõkade tants ei meeldi vehklejatele

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti epeenaised kogesid Hiina MK-etapil taas, et olümpiaväravad on kitsad ja redelipulgad libedad. Ka kolme aasta eest jäi pääs Tokyo OMile viimase võistluse otsustada. (Mängud lükati koroonaepideemia tõttu aasta võrra edasi.) Venemaal Kaasanis peetud MK-etapil oli pusimist kõvasti ja jäädi lõpuks seitsmendaks. Nagu nõiaväel veeresid konkurentide kuulid siis meie silmis aga vajalikesse aukudesse ja Eesti koondis võis pokkerilaua tagant rõõmsalt lahkuda – olümpiapilet oli näppude vahel. Üle noatera, kommenteeriti seda kõrvalt. Tokyos saabus triumf – kuldmedalid särasid Eesti naiste kaelas. Mängudele saamine tundus olevat isegi suurem pingutus kui mängudel võitmine.

Aivo Paljasmaa: Kaukaasia vang võib Eestiski olla

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nõukogude filmikunsti kultuskomöödias „Kaukaasia vang” iseloomustatakse naispeaosalist sõnadega „studentka“, „komsomolka“, „sportsmenka“ ja kokkuvõtlikult lihtsalt „ilus naine“. Need epiteedid (peale studentka ja komsomolka) sobivad iseloomustama ka Tokyo olümpiamängude kangelannat, Eesti võibolla kõige andekamat epeenaist läbi aegade Katrina Lehist. Praeguseks tundub aga, et ta kipub ennast ise nurka mängima.

Aivo Paljasmaa: mis värvid ja lõhnad käivad koos jõuludega?

[caption id="attachment_382911" align="alignnone" width="2000"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Mida lähemale jõulud tulevad, seda enam mõistame, kuidas neid oodanud oleme. Näiteks jaanipäeva paiku me tavaliselt ei igatse nii palju vaikuse ja puhtuse järele kui just jõulude ajal. Jeesuslapse sündi usutakse praegu hoopis rohkem kui palavatel suvekuudel. Mõni võib sellele vastu vaielda, aga ta teeb seda vaikselt. Hing on avatud ja kõik värvid muutuksid nagu kirkamaks. Igal värvil on küll konkreetne nimi, aga ometi tajub igaüks seda värvi erinevalt. Nii on ka lõhnadega. Ütled näiteks „kuusk“ ja igaühel meist kangastub oma kuuselõhn.

Jõululugu: leierkastimees juhatas inglite juurde

[caption id="attachment_416790" align="alignnone" width="1200"] Haavatud ingel. Hugo Simberg[/caption] Leierkastimees lähenes mulle eemalt. Olin just ümber Ateneumi nurga keeranud, et Helsingi peavaksalisse minna, kui keset tuisuilma teda märkasin. „Plinn-plõnn-plõnn“ kostis kõrvu, kuid meloodiast aru ei saanud. Eestis polnud ma sellist leierkastimeest enne näinud ja kõik see mõjus keset keerlevaid lumehelbeid imelisena. Aeg oli selleks igati sobiv, jõululaupäeva õhtupoolik ikkagi. Inimesed kõnniteel ruttasid kes kuhu – koju või kirikusse. Ateneumi peatrepi ees saime leierkastimehega kokku. Plinn-plõnn-plõnn. Leierkast ehk väntorel vuras ratastel ja seda küllaltki suurt muusikariista lükkas vanamees enda ees. Ta oli üsna pikka kasvu ja hoidis ennast veidi kühmu. Luider väljanägemine, habetunud. Sall oli tugevasti ümber kaela sõlmitud, seljas pikk hall mantel. Läkiläki paelad olid lõua alt kinni seotud, sest tuul mõjus üsna vingena. Plinn-plõnn-plõnn. Leierkastimees tõmbas käpikuga üle vesiseks muutuva nina ja vaatas nagu mitte kedagi märkavalt eemal platsi peal, rahvusteatri ees asuva Aleksis Kivi ausamba poole. Seisin temast paari sammu kaugusel ja astusin ligi, puistates mõned mündid tema hoiukarpi. Vanamees noogutas vaevumärgatavalt.

Aivo Paljasmaa: must lagi on meie toal

[caption id="attachment_331945" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Kui tõsiselt võtab pruudieas neiu vastu mehikest, kelle eelmised eevatütred on viiel korral jutti ust näidanud? Ilmselt ei aita asja siluda ka peiupoisi lilled, lubadused ja mesimagus jutt. Kosilasel pole abielust ja naistest õrna aimugi. Haledusest ja kaastundest lastakse ta võibolla sooja tuppa. Antakse ehk sirvida ka mõnda perealbumit, kust vaatavad vastu võimekad ja edukad mehed. Palju aga sellest piltide vaatamisestki tolku on.

Aivo Paljasmaa: tõkkejooks nagu noodist laulmine

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Neid ridu kirjutades ei tea ma eile hilisõhtul toimunud 400 meetri tõkkejooksu finaali tulemusi. Kuid juba enne finaali võinuks Rasmus Mägile ilmameistri tiitli kätte anda. Seda muidugi tingimusel, kui ala koosneks kahest poolest – algul jooks ja siis finišis järgnev sportlase analüüs sellele. Jooksutulemuse näitab ära fotofiniš ja sportlase analüüsi hindaks kompetentne žürii. Sellel viimasel alal saaks Mägi ilmselt maksimumpunktid, mis kallutakski üldvõidu tema kasuks.

Aivo Paljasmaa: treenerid kaklevad, vehklejad kannatavad

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Vene tunnustatud valmimeister Ivan Krõlov on kirjeldanud metsaloomade orkestriproovi, mis lõppes kaosega, kuna iga pill ajas oma joru. Üksmeelest polnud juttugi, sest igaüks pidas oma viisi ainuõigeks ja süüdistas ülejäänuid. Inimeste maailmas on samuti – kui elus kõik hästi laabub, ollakse ka teiste vastu head ja lahked. Kui aga asi kiiva kisub, hakatakse süüdlasi nägema eelkõige teiste hulgas. Me kõik mäletame veel värskelt Eesti epeenaiskonna triumfi paari aasta eest Tokyo olümpiamängudel. Tallinna vanas lennujaamas korraldati pidulik vastuvõtt kõige kõrgemal tasemel. Silmad särasid õnnelikult nii päevakangelastel kui ka nende austajail.

Jõuluvana külastas puuetega inimesi

caption id="attachment_403055" align="alignnone" width="2000"] Foto Msllr-Liisa Raigla[/caption] Reedel ilmus Haapsalu puuetega inimeste koja suveseminarile jõuluvana. Koja juhi Jaak Pihlaka sõnul pidas koda kokkusaamist aastaid 3. detsembril, kui on rahvusvaheline puuetega inimeste päev. Toona peeti päeva koos jõuludega. Viimastel aastatel pole aga koroonaviirus detsembris kokkusaamist korraldada lubanud ja nii peeti tänavu teist aastat jõulupidu suvisel ajal seminarina.

Teised Aivo Paljasmaast

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeval 75. sünnipäeva tähistavat Aivo Paljasmaad iseloomustavad klassikaaslased ja need, kellega ta lavastajana kokku on puutunud. Maie Kram, endine kohtunik, hobinäitleja Mäletan „Niskamäe naiste” proovi. Kui keskendunud Aivo seal oli, ja sedasama nõudis meilt. Tahtsime vahepeal ka niisama jutustada, aga ta käratas meid vait. Ühel esietenduse järelpeol oli ta siiralt üllatunud, kui kuulis ühelt osatäitjalt, et too käib Tallinnas tööl, ei saanud alati proovi tulla, sai Aivolt pragada. Aivo, sa oleksid seda teadnud, kui oleksid lasknud meil proovis rääkida.