15.6 C
Haapsalu
Teisipäev, 5. juuli 2022
Avakülg Tags Aivo paljasmaa

Silt: aivo paljasmaa

Aivo Paljasmaa: võitjad ei sünni laatsaretis

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] „Soo-oo-oome on maailmameister! Ja kes lõi, kes lõi… Sakari Manninen lõi! Ai-ai-ai!” hõiskas soomlaste legendaarne spordikommentaator Antero Mertaranta otse-eetris meelekaotuseelse hüsteeriaga, kui Manninen võidulitri kanadalaste väravavõrku virutas. Tampere uue jäähalli tribüünidel istunud 13 000 pealtvaatajat paiskusid kui lingust lastult püsti ja huilgasid, käed taeva poole. Peaminister Sanna Marini kaunis naeratus muutus nii laiaks, et ulatus kõrvuni. Hokimehed pildusid aga oma kiivrid, -kepid ja -kindad jääle, mis muutus hetkega nagu jääaja kivikülvi üle elanud Käsmu rannikuks. Väljak oli hokivarustust täis nagu tollane laheäär ekslevaid kive. Eesti Televisiooni hokistuudios eksperdina viibinud Eesti koondise kapteni Robert Rooba silmades helkis niiske pilk, ta oli kõigest hingest hõimukaaslaste võitu soovinud. Pole ka ime, Soome on meie hokiässale teine kodumaa, kus ta juba lapsest saati hokisaladusi avastas.

Aivo Paljasmaa: ka neljas koht võib medalina näida

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Valge mees lidub sama kiiresti kui must mees. Vähe sellest, see valge mees on eestlane. Vaatad ja ei usu oma silmi. Laupäeval teleri ees Belgradis toimuvat sisekergejõustiku maailmameistrivõistlusi jälgides vakatas iga eestlane, kui Karl Erik Nazarov korjas 60 meetri sprindirajal eeljooksus ja poolfinaalis ridamisi konkurentide skalpe. Finaaljooksus edestas teda ainult medalikolmik (ikka mustanahalised), aga ülejäänud said vaid nuusutada meie välejala tekitatud tukivingu.

Aivo Paljasmaa: Otepääl lauldi ja löödi kandu kokku

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nädalavahetusel peeti Otepääl varakevadist laulupidu. Lugematute rahvuslippude meri vohas peatribüünil, sekka viibutati innukalt ka laskesuusatamise maailmakarikaetapist osa võtvate riikide rahvuslippe. Löödi trumme ja puhuti pasunaid. Võistlejaid ergutavaid pealtvaatajaid jagus ka metsavahelistele rajaveertele. Elati kaasa kõigile osavõtjatele, paljusid hõigati ja ergutati nimepidi. Väliskülalised olid suisa hämmingus, et kuidas meil nii teadlik publik on. Eks selle nimel on ikka vaeva ka nähtud. ETV lavastusbrigaad, kes juba kuuendat hooaega toodab talvist menuseriaali „Viiest viis”, on meie rahva nii tugevasti laskesuusausku pööranud, et suurem osa publikust oskab nüüd une pealt öelda, mis firma on tootnud näiteks rootslanna Elvira Öbergi võistlussuusad või mis sorti püssiga toimetab lasketiirus prantslane Emilien Jacquelin. Vähe sellest, teatakse ka itaallanna Dorothea Wiereri lemmikhuulevärvi ja sedagi, millist moosi vaaritab lapselapsele sakslase Benedikt Dolli vanaema. Eesti publik suudab ilmselt ette vuristada koos pikkade eesnimedega Norra koondise täisnimekirja ja mõnes meie peres võib isegi juhtuda, et kui pereisa elab teleri ees järjekordsele etapile kaasa, kostab köögist äkki pereema küsimus, et kas Sturla Holm Lägreid läks trahviringile. Pole siis ime, et Itaalia koondise raudvara Lukas Hofer ütles Otepääl heldinult, et siin peaks kindlasti maailmameistrivõistlused korraldama ja igal aastal muidugi MK-etapi. Ometi on neil endil iga-aastane imeline Antholz Anterselva etapp.

Aivo Paljasmaa: Lenin oli neegrinaine

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] NSV Liidu ajal oli kuuendikul maakerast kõige pühamaks ja hardamaks sündmuseks 9. mail peetav võidupüha. Igapäevane elu võis olla ükskõik kui hall ja troostitu, aga sel hetkel tundis enamik homo soveticus’te ühiskonnast oma riigi vägevust kogu maailmas. Riigijuhte ülistati kui kangelasi, kelle targa ja jõulise tegutsemise tõttu sai kogu ühiskond seda kordumatut õnnetunnet tajuda. Isegi Stalin tundus sel päeval hea ja õige mees, sest tema juhtimisel sõda hitlerliku Saksamaa vastu ju võideti. Putin on osanud selle päeva tähendust aina innukamalt ära kasutada ja pidustused muutuvad aasta-aastalt aina pompöössemaks. Rahvas tunneb end taas kogu maailma valitsejana ja patt oleks sel päeval oma argimuredest viriseda. Mõne päeva eest teatas üks Haapsalus elav venelanna, et tänavune 9. mai võidupüha paraad peetakse Kiievis. Selleks ajaks pidavat need Ukrainat valitsevad fašistid ja natsionalistid hävitatud olema ja kõik ülejäänud rõõmustavat koos vabaduse üle, mille Putini juhitud Vene armee neile tõi. Hetk hiljem muretses daamike aga enda pärast, sest eestlaste silmis on venelased ju sõjasüütajad. Eesti valitsus võtvat ju praegu vastu Ukraina sõjapõgenikke ja pidavat nad elama panema siin elavate venelaste kodudesse. Tule taevas appi! Selle venelanna ajud ei ole Kremli propagandamasin mitte läbi pesnud, vaid pesukurikaga suisa tümaks tagunud.

Aivo Paljasmaa: feodaalne Venemaa ägab igavestes ahelates

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ajalooveskid on ajapikku välja sõelunud tõe, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Ukraina sõja ajal korratakse üha sagedamini, et see ei ole Venemaa, vaid Putini sõjakäik oma naabri kallale. Eemalt vaadates näeme ju selgesti, et sõda on Kremlis valitseva kliki järjekordne vägivallaakt endast nõrgema kallal. Et seda oma rahva ees õigustada, maalib Putini bande pildi natsionalistliku juhtkonnaga Ukrainast, mis ohustab Venemaa julgeolekut ja vabadust. Hädaoht tuleb hävitada. Kuna igasugused vastuarvamused, rääkimata juba rahvusvahelistest infoallikatest, on blokeeritud, siis pannaksegi nn lihtne venelane uskuma, et käib järjekordne püha sõda oma vabaduse kaitseks.

Aivo Paljasmaa: iga sportlane on poliitik

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Venemaa tungis Ukrainale kallale ja peab seal röövsõda. Kuidas seda teisiti nimetadagi, kui üks tahab teiselt vabaduse röövida. Lõpuks ometi on ka Lääne maailm aru saanud, mis oht neid tegelikult idast varitseb. Üsna üksmeelselt on astutud otsustavaid ja ka jõulisi samme agressorriigi vastu. Venemaad on tabamas rängad sanktsioonid, mis peaksid ta põlvist nõtkuma, kui mitte päris käpuli võtma. Üle kahekümne aasta suutis Venemaa president Putin oma tõelist palet varjata, aga nüüd on mask rebenenud ja kaasaegse paaria ebainimlik irve kõigile nähtav. Kuidagi kohatu tundub neil ärevil päevil spordiareenidel omavahel võistelda. Eriti veidralt mõjub nende sportlaste arusaam, kes püüavad seda õigustada väitega, et sporti ja poliitikat ei tohi omavahel seostada. Selline hoiak on ohtlik, sest lõpptulemusena soosib see agressorit. Tegu oleks nagu Putini poolt vallapäästetud sõja tumma heakskiiduga.

Aivo Paljasmaa: Putin mängib täispangale

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ajalugu on võitjate kirjutatud. Seda fakti on ajaloouurijad tihti korranud, kui nad põrkuvad kokku mõne takistusega möödanikust ja mille lahtimuukimiseks saavad nad toetuda vaid tollaste valitsejate poolt maha jäetud märkidele. Venemaa president Vladimir Putin otsustas ajalugu kirjutama hakata aga juba enne võitu. Ukrainasse sissetungimise eelõhtul pidas ta vene televisioonis maha tunniajalise loengu, kus ajalooline osa tundus senisele käsitusele uut värvi saavat. Putin peab praegust Ukrainat Vladimir Iljitš Lenini nimeliseks moodustiseks. Sajanditagused bolševikud eesotsas oma liidriga olla andnud mõned Venemaa osad, näiteks Donbassi ja Harkivi, Ukrainale. Et see saaks tööstust arendada ja sellega nõukogude Venemaale kasulik o

Aivo Paljasmaa: Kamila ja Eteri lugu

[caption id="attachment_228211" align="aligncenter" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänavuse hooaja iluuisutamisekomeet Kamila Valijeva põles olümpiaareenil läbi ja sai treener Eteri Tutberidze käest sugeda. Uisutaja nõtked põlved lõid kergelt võbisema, kui ta alustas kava lõpetavat piruetti. Maurice Raveli sugestiivse „Bolero“ üha intensiivsemaks ja jõulisemaks muutuva lõppakordide saatel vuhisenuks jääareeni kõrge lae alla nagu mingi irvitava näoga viirastus. Mitte keegi kohalolijaist ei pannud seda tähele. Inimesed vaatasid arusaamatuses jääovaalile, kus enne tänast õhtut neid alati oma esinemisega lummanud imeuisutaja lõpetas oma läbikukkunud etteaste. Poordi taga ootas treener, kelle nõelteravad silmad pildusid juba kurje sädemeid. Uisutaja habras kuju vajus veelgi enam longu ja ta kattis näo kätega, et varjata silmi tungivaid pisaraid. Sel hetkel libises üle areeni tume vari.

Aivo Paljasmaa: võidetud pronks või kaotatud kuld

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa[/caption] Paar päeva tagasi käis eestlane halli näoga ringi ja piinles kui kõhuvaludes – et tuleks ikka meile ka mõni olümpiamedal. Kas või ükski. Nüüd võitis Kelly Sildaru pargisõidus pronksmedali ja kohe tekkis uus mure – kas ta ikka võitis pronksi või hoopis kaotas kulla? Ette vabandades võibolla mitte kõige kohasema võrdluse pärast, aga meie rahval on ju vanasõna „aita veel sant sauna, päras pese tal selg ka puhtaks”. Harva, kui inimene on saaduga rahul, ikka kipub talle väheks jääma. Võib ju arutama jäädagi, et poleks pealtnäha parimal katsel Kelly suusal klamber lahti tulnud, siis oleks ta hoopis kirkama medali võitnud. Pärast võistlust võis Kelly silmiski märgata pettumushelki, aga autasustamistseremoonia ajaks oli see juba kadunud. Üldse on „oleks“ ju paha poiss ja „poleks“ on sama paha. Ometi vindub see „oleks“-leegike hinges edasi ja kangesti tahaks talle puid alla laduda. Juba eelvõistlusel jättis Kelly enesekindlus mulje, et tema ongi selle mäe valitsejanna. Konkurendid olid oma katsetel närvilisemad. Finaalvõistlust alustas Kelly taas enesekindlalt ja läks liidriks.

Aivo Paljasmaa: see kummaline äraspidine maailm

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa[/caption] Paari päeva eest kujutasin ette, et kirjutan tänases lehes Kelly Sildaru meisterlikust finaalsõidust pargisõidu rajal. Võidetud medalist samuti. Aga võta näpust! Pühapäeval toimuma pidanud kvalifikatsioonivõistlus lükati paksu lumesaju ja tugeva tuule tõttu edasi esmaspäevale, lõppvõistlus aga täna varahommikule. Eestlane peab jälle ootama ja kannatama. Võistluste edasilükkamine andis märku aina jõudsamalt maailma muutvast tehnoloogiaajastust. Mis seni oli tavapärane, muutub nüüd aina kentsakamaks. Ja vastupidi. Hiinlased tootsid mängudeks mägede viisi tehislund ja katsid sellega 100protsendiliselt kõik võistluspaigad. Kui aga taevast hakkas langema looduslikku lund, keelati võistlus ära – lumesadu segab suusatamist! Meie äraspidiseks kippuvas maailmas on selline arusaam ilmselt asjade normaalne hinnang.