Silt: aivo paljasmaa

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Neid ridu kirjutades ei tea ma eile hilisõhtul toimunud 400 meetri tõkkejooksu finaali tulemusi. Kuid juba enne finaali võinuks Rasmus Mägile ilmameistri tiitli kätte anda. Seda muidugi tingimusel, kui ala koosneks kahest poolest – algul jooks ja siis finišis järgnev sportlase analüüs sellele. Jooksutulemuse näitab ära fotofiniš ja sportlase analüüsi hindaks kompetentne žürii. Sellel viimasel alal saaks Mägi ilmselt maksimumpunktid, mis kallutakski üldvõidu tema kasuks.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Vene tunnustatud valmimeister Ivan Krõlov on kirjeldanud metsaloomade orkestriproovi, mis lõppes kaosega, kuna iga pill ajas oma joru. Üksmeelest polnud juttugi, sest igaüks pidas oma viisi ainuõigeks ja süüdistas ülejäänuid. Inimeste maailmas on samuti – kui elus kõik hästi laabub, ollakse ka teiste vastu head ja lahked. Kui aga asi kiiva kisub, hakatakse süüdlasi nägema eelkõige teiste hulgas. Me kõik mäletame veel värskelt Eesti epeenaiskonna triumfi paari aasta eest Tokyo olümpiamängudel. Tallinna vanas lennujaamas korraldati pidulik vastuvõtt kõige kõrgemal tasemel. Silmad särasid õnnelikult nii päevakangelastel kui ka nende austajail.

caption id="attachment_403055" align="alignnone" width="2000"] Foto Msllr-Liisa Raigla[/caption] Reedel ilmus Haapsalu puuetega inimeste koja suveseminarile jõuluvana. Koja juhi Jaak Pihlaka sõnul pidas koda kokkusaamist aastaid 3. detsembril, kui on rahvusvaheline puuetega inimeste päev. Toona peeti päeva koos jõuludega. Viimastel aastatel pole aga koroonaviirus detsembris kokkusaamist korraldada lubanud ja nii peeti tänavu teist aastat jõulupidu suvisel ajal seminarina.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeval 75. sünnipäeva tähistavat Aivo Paljasmaad iseloomustavad klassikaaslased ja need, kellega ta lavastajana kokku on puutunud. Maie Kram, endine kohtunik, hobinäitleja Mäletan „Niskamäe naiste” proovi. Kui keskendunud Aivo seal oli, ja sedasama nõudis meilt. Tahtsime vahepeal ka niisama jutustada, aga ta käratas meid vait. Ühel esietenduse järelpeol oli ta siiralt üllatunud, kui kuulis ühelt osatäitjalt, et too käib Tallinnas tööl, ei saanud alati proovi tulla, sai Aivolt pragada. Aivo, sa oleksid seda teadnud, kui oleksid lasknud meil proovis rääkida.

[caption id="attachment_386726" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] 23. jaanuaril saab näitleja, lavastaja, kultuuri- ja spordiajakirjanik Aivo Paljasmaa 75. Värvikas ja vastuoluline. Kahtlemata andekas. Kahtlemata tegus. Kui see talle sobib. Põhjalik. Nii heas kui ka halvas. Tormid ja tungid pole enam nii rajud nagu vanasti, aga vanameistri südames põleb endiselt tuli ja silmas on sära. Ühel lobjakasel päeval istusime teekannu taga ja Aivo vaatas oma elule tagasi, pilk leebelt kriitiline.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Täna jätavad tuhanded inimesed São Paulos hüvasti jalgpallikuningas Peléga. Tema põrm on välja pandud klubi Santos staadionile, kus „O Rei” (kuningas, portugali k) 15aastaselt oma imelist karjääri alustas. 82aastane Pelé (täielik nimi Edson Arantes do Nascimento) jälgis paari nädala eest Kataris lõppenud jalgpalli MMi haiglavoodist, võideldes vähktõvega. Brasiilia rahvuskoondist võis see alateadlikult painata ja kindlasti taheti kuningat tiitlivõiduga rõõmustada. Paraku ei õnnestunud. Koondise liider Neymar on nüüd öelnud, et enne Peléd oli 10 särgil vaid number ja jalgpall lihtsalt sport.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Youssef En-Nesyri – kes ta on? Umbes nii võis vutisõber enne MMi nõutult õlgu kehitada. Arvatavasti ei jää selle Maroko mehe nimi ka pärast MMi meelde paljudele, kuid Portugali rahvuskoondise mängijatele küll. En-Nesyri peaga löök lendas veerandfinaalmängus portugallaste väravavõrku ja kohtumise ainsaks tabamuseks see jäigi. Esmakordselt MMi ajaloos on Aafrika meeskond jõudnud poolfinaali. Lapsepõlvest meenub klišeelik loosung „Aafrika ärkab”. 1950. aastatel algas riburada Musta mandri riikide vabanemine koloniaalikkest ja tolleaegne NSVL-i propaganda lausa nautis tekkinud olukorda. Ilmusid ka mitmesugused pilapildid, kus kujutati mustanahalist vabaduse ihalejat, kes purustab teda kammitsevad orjaketid. Aafriklasi ahistanud kapitaliste kujutati hirmuga põgenevate valgenahalistena, kes kandsid valget ülikonda ja korgist kõvakübarat. 1960ndatel jättis punapropaganda küll tähelepanuta, et suurem osa nn vabanenud riikidest hakkas valgeid isandaid tagasi kutsuma, sest majandus käis alla ja riigi korraldusega ei saadud hästi toime.

Kaheksandikfinaalmängudes oleks nagu rajuhoog vutiplatsidest üle vuhisenud. Kaheksa mängu jooksul löödi 28 väravat ehk 3,5 väravat mängus. Kusjuures Jaapani–Horvaatia ja Maroko–Hispaania matšid lõppesid viigiliselt 1:1 ja 0:0. Siis läksid käiku penaltiseeriad.

[caption id="attachment_383320" align="alignnone" width="696"] Maffia hiilib kingikotti ehk suur segadus soosaarel. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Milline on ühe hea jõulunäidendi retsept? Vastust teavad nii Krista Kumberg kui ka Aivo Paljasmaa.

[caption id="attachment_228211" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeva õhtuks oli kaheksandikfinaalides kaheksa koondist juba platsil käinud ja neljal neist tuleb kodutee ette võtta. Kui alagrupiturniiril šokeeris paljusid Saksamaa ja Belgia põrumine, millele võib lisada veel Uruguay napi väljalendamise, siis praeguses turniiri käigus hakkavad eeldatavad favoriidid tuure üles võtma. Kaheksandikfinaalis löödi pühapäeva õhtuks nelja mängu peale kokku 14 väravat (3,5 tabamust keskmiselt mängus) ja Holland, Argentina, Inglismaa ning Prantsusmaa olid oma vastastest kindlalt üle.