29.4 C
Haapsalu
Teisipäev, 16. august 2022
Avakülg Tags Aivo paljasmaa

Silt: aivo paljasmaa

Aivo Paljasmaa: see kummaline äraspidine maailm

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa[/caption] Paari päeva eest kujutasin ette, et kirjutan tänases lehes Kelly Sildaru meisterlikust finaalsõidust pargisõidu rajal. Võidetud medalist samuti. Aga võta näpust! Pühapäeval toimuma pidanud kvalifikatsioonivõistlus lükati paksu lumesaju ja tugeva tuule tõttu edasi esmaspäevale, lõppvõistlus aga täna varahommikule. Eestlane peab jälle ootama ja kannatama. Võistluste edasilükkamine andis märku aina jõudsamalt maailma muutvast tehnoloogiaajastust. Mis seni oli tavapärane, muutub nüüd aina kentsakamaks. Ja vastupidi. Hiinlased tootsid mängudeks mägede viisi tehislund ja katsid sellega 100protsendiliselt kõik võistluspaigad. Kui aga taevast hakkas langema looduslikku lund, keelati võistlus ära – lumesadu segab suusatamist! Meie äraspidiseks kippuvas maailmas on selline arusaam ilmselt asjade normaalne hinnang.

Aivo Paljasmaa: eestlane oskab tuju rikkuda

Eesti mammutseriaali „Viiest viis” uuenenud võttegrupp, ETV asemel Kanal 2, jõudis samuti Pekingi olümpiaradadele. Mitmeid aastaid talvistel kuudel meie televaatajate seas aina menukamaks muutuv sari kajastab teadupärast suusatajate elu. Peaosalisi kehastavad välismaa parimad jõud, aga üsna kopsakates kõrvalosades võib näha kodumaiseid esinejaid. Spordikaugetele inimestele teadmiseks, et lugu ei ole ainult suusalaskmisest, vaid ka meie noorte igapäevaelust ja muredest. Näiteks, miks mul täna hea päev ei olnud, kuigi tunne oli hea. Või miks mul täna jalad valutasid, kuigi ilm oli täitsa soe. Või miks ei suutnud ma täna keskenduda, aga siin võib põhjus olla igasugustes kodustes toimetamistes. Lihtsad argised mured, millistega me kõik ju aeg-ajalt kokku puutume. Võib-olla just selle tõttu on noored ekraanikangelased paljudele meeldima hakanud. Neid võetakse juba oma pere liikmetena. Näiteks igaõhtuse AK uudisteankru või ilmateate ettelugeja puhul võib küll aegajalt tunduda, et nad istuksid nagu sinu elutoa diivanil.

Aivo Paljasmaa: Hiina näitab maailmale musklit

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Mikaela Shiffrin on slaalomis läbi aegade maailma edukaimana võitnud 47 MK-etappi. Ta on neljakordne maailmameister ja Sotši 2014. aasta taliolümpiamängude võitja. Pyeongchangis 2018. aastal võitis ta olümpiakulla suurlaskumises. Neil kahel alal polnud ta enne Pekingi OMi enam kui nelja aasta jooksul mitte kordagi katkestanud. Pekingi OMil on 26aastast USA sportlast tabanud aga nagu mingi needus. Mõlemal alal lõppes Mikaela teekond juba avalaskumise esimestel meetritel, kui ta rajalt välja sõitis. Mäesuusatamise võistluspaika nimetatakse Jääjõeks (Ice River) ja selle jäist vaenulikkust sai suurfavoriit karmilt tunda. Enne mänge julges Mikaela arvustada Hiinas esinevat inimõiguste rikkumist, kahetsedes, et ROK üldse annabki sellistele diktatuuririikidele mängude korraldamisõiguse. Nüüd oleks Hiina kurjad mäetrollid nagu ellu ärganud ja Mikaelale tema sõnade eest kätte maksnud. Igatahes istus ta eile pärast väljasõitu slaalomiraja kõrval lumel ning nii murtud olekuga ja nukrate silmadega inimest võib kohata vaid leinatalitusel.

Aivo Paljasmaa: Bolšunov näitas Klaebole vanaema

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Aleksandr Bolšunov oli suusavahetusega sõidu viimasel kilomeetril täielikult emotsioonide meelevallas. Üle minutilise edumaaga lähima jälitaja ees juhtides lõi ta finiši poole liueldes rajaäärsete poolehoidjatega käepatsu ja kummardas mitmel korral publikule. Finišisirgele jõudes haaras ta Venemaa olümpiakomitee lipu, sest oma riigi lipu all ei tohi meie idanaabrid juba mitu aastat võistelda – selle keelu tõi neile kaela dopingureeglite rikkumine lausa riiklikul tasandil. Teisena jõudis finišisse Denis Spitsov ja venelaste rõõm kahekordistus. Kulus veel ligi minut ja kolmandana üle lõpujoone libisenud Iivo Niskaneni läks Balšunov tervitama nagu head sõpra. Aleksandri tänutunne oli kaugele näha ja õige kah – Iivo aitas tal distantsi esimesel poolel ehk 15 kilomeetri klassikalises suusatehnikas läbimisel ülejäänud konkurentidest lahti tõmmata. Võibolla oli tänu ka selle eest, et Iivo suutis sel päeval kõik norralased oma selja taga hoida.

Aivo Paljasmaa: mängud on avatud

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Olümpiatuli on XXIV taliolümpiamängudel Pekingis loitma löönud. Kas suudab ta tõrjuda ka koroonaviiruse vähemalt kaugemale kõigest mängudega seonduvast, ei oska arvata, aga inimestel on läbi aegade olnud usk ja lootus sümbolite jõusse. Juba kaugeid sajandeid tagasi võideldi katku vastu tulega, kuhu heideti nakatunud esemed ja riided. Leegil oli puhastav võime. Olümpiatule maagilisus jäi meie kahevõistleja Kristjan Ilvese jaoks paraku hiljaks, aga pisikene lootus hingitseb veel Kristjaniski – ehk pääseb ta siiski suure mäe starti. Hiinlaste koroonakontrolli aparaadid tunduvad üldse veidi imelikud olevat. Kas on nad ülitundlikud või lastud välja masstoodanguna, ei oskagi arvata. Järjekordne Hiina ime. Näiteks laskesuusataja Susan Külm andis negatiivseid ja positiivseid teste vaheldumisi. Õnneks pääses ta lõpuks nn pidalitõbiste varjupaigast välja ja valmistubki nüüd võistluseks.

Aivo Paljasmaa: homme avatakse Pekingi taliolümpiamängud

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Pekingi taliolümpiamängude eelõhtut iseloomustas Venemaa murdmaasuusatamise juht Jelena Välbe sõnapaariga „vene rulett”. Selles ruletis pannakse püstoli trumlisse üks padrun ja pärast pöörleva trumli peatumist asetatakse relvatoru oimukohale. Siis vajutab õnnemängija päästikule – kas veab või ei. Pekingi OMi eel on selleks õnne- või õnnetusepadruniks saanud saabunutelt võetav koroonaproov. Aastaid harjutanud ja mängudeks valmistunud sportlased on täitnud kõik normid, aga nüüd võib viimasel hetkel neid rajalt maha võtta positiivne proov. Miks nähtamatu viirus ühte võtab ja teise jätab, sellele ei oska keegi vastata, aga „mustad lambad” eraldatakse ülejäänud olümpiaperest ja suunatakse hotelli isolatsiooni. Vabandust selle võrdluse eest, aga just nagu pidalitõbiste varjupaika. Seal pidavat külmades tubades tarakanid ringi sibama ja WCd ummistuma. Äkki antakse toitugi läbi uksepilu? Kõik nagu kunagises Patarei vanglas, aga tegelikult need ärapõlatud sportlased vangid ju ongi. Iga päev annavad nad kordusproovi ja puhtaks tunnistatuil tuleb siis veel veidi oodata, kuni nad vabadusse pääsevad. Sportlik vorm on aga alla käinud ja mängud ise ka kohe-kohe lõppemas.

Aivo Paljasmaa: Świątek rikkus Kanepi laulu

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Kaia Kanepi (WTA 115.) kaotas Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste veerandfinaali Iga Świątekile (WTA 9.) tulemusega 6:4, 6:7 (kiire lõppmäng 2:7), 3:6. Selle fakti kommenteerimist võib alustada muusikute keeles, et rokkar jäi ballaadilauljale alla. Ballaad võib teadagi väga kaua kesta ja nagu eile hommikul näha oli, võib see lõpuks rokkari ära kurnata. Kaia rokkis omal viisil, aga Iga suutis lõpuks ta ikkagi üle laulda. Mäng algas Melbourne’i lõõskava päikese all (varjus näitas +33) kell 13 (meil oli kell 4) ja kestis kolm tundi. 20aastane poolatar oli lõpu poole värskema olekuga. Kaia auks tuleb aga öelda, et oma 36 eluaastast hoolimata ei ilmutanud ta kordagi abitust. Kaia võitles lõpuni, ka viimane punkt lahendati väga võistluslikult. Matš oli tasavägine ja seda kinnitavad ka kõik statistilised näitajad. Imestust tekitas vaid Świąteki 14 topeltviga (Kanepil 4), sest nelja eelmise mängu peale oli ta eksinud seitsmel korral. Matš oligi suuresti närvide mäng. Kanepi oli hädas otsustavate punktide ära löömisel, siis kippus ta käsi pehmeks jääma. Pikad pallivahetushetked lõppesid samuti tihti vastase kasuks. Kui aga punkti saamiseks läks vaja üks-kaks lööki, ei suutnud noor poolatar Kanepi tempos püsida. Siis rokkis Kaia täiega.

Aivo Paljasmaa: Kanepi silmad säravad ja hing laulab

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Neid ridu kirjutasin eile vahetult enne Kaia Kanepi neljanda ringi mängu valgevenelanna Arõna Sabalenkaga Austraalia lahtisel tennisemeistrivõistlustel ehk aasta esimesel suure slämmi turniiril. Melbourne’is oli väga palav. Kell 11 (meil oli siis kell 2 öösel) näitas kraadiklaas +29 kraadi. Mängijad on aga päikese käes ja neil on kümmekond kraadi palavam. Kanepi matš algas päeva viimasena umbes kell 22 (meil umbes kell 13) Rod Laveri nimelisel peaareenil, millele saab vajaduse korral katuse peale tõmmata. Ilmajutt on Austraalia südasuve kohta oluline, sest Kaiale kui põhja poolt pärit mängijale võivad tingimused üsna kurnavaks osutuda. Tema eelmises matšis laupäeval kell 14 näitas kraadiklaas samuti +29 kraadi. Kaia (WTA 115.) mängis kohaliku tennisisti, 12 aastat noorema Maddison Inglisega (WTA 133.) ja kaotas esimese seti 2:6. Teises setis muutusid Kaia võimsad löögid täpsemaks ja ta võitis 6:2. Ometi võis märgata, kuidas ta ruttas päikesesirmi alla istuma. Kaia pühkis higi ja hingas väsinult. Platsi peal võis tähele panna, et mängijate varjud peaaegu puudusid – päike kõrvetas otse lagipähe. Võis oletada, et otsustavas setis läheb Kaial raskeks. Veidi ootamatult lagunes aga kohaliku tennisisti mäng ja Kaia võitis 6:0. Seega oli meie 36aastane mängija jõudnud esimest korda oma pika profikarjääri jooksul Austraalia lahtistel neljandasse ringi ehk 16 parema hulka. Teistelt suure slämmi turniiridelt on Kaial igaühest ette näidata kaks veerandfinaalikohta (kokku kuus).

Lääne Elu ennustusvõistlus „Peking 2022”

XXIV taliolümpiamängud avatakse Pekingis 4. veebruaril ehk 13 päeva pärast. Tulemusi ennustatakse praegu igal pool maailmas. Lääne Elu pakub samuti oma lugejatele selle võimaluse.

Aivo Paljasmaa: ilu tuleb läbi valu

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Euroopa meistrivõistlustel iluuisutamises Tallinnas Tondiraba jäähallis libises esimese Eesti uisutajana areenile Arlet Levandi. Kõigest 16aastase sportlase debüüt oli igati meeldejääv. Arleti treener on ema Anna Levandi – omaaegne tippiluuisutaja (neli EMi pronksi ja üks MMi hõbemedal). Tema jäi poja debüüdiga igati rahule ja toonitas, et küll see mehelik jõud ja lihased ka lähiajal Arletil arenevad. Õnneks on Annal kontakt prantslasest koreograafi Benoit Richaud’ga, kelle hoolealuseid tuli Tallinnas jääle koguni 14. Richaud’ koostatud kavad on isikupärased, lähtudes iga uisutaja olemusest ja ilmselt ka sportlase hinges peituvast poeedist, kellel oma unistused. Igatahes ei näe publik jääl lihtsalt jojopallikesena põrkavat hüppemasinat, vaid artisti, kes jutustab ovaalil oma loo. Tehnilise sooritus kõrval mõjutab lõpptulemust ka etteaste esteetiline külg. Siin võivad hinnangud isegi kohtunike seas lahku minna. Publikul on niikuinii oma eelistused. Arleti etteaste jäi meelde just isikupärase väljenduslikkusega. Igatahes on kõigest 16aastane veel välja kujunemata uisutaja kohta küllaltki erakordne, et tal on juba oma nägu. Vabakava esitas ta „Carmeni” muusika saatel ja publik võis nautida noore sportlase ilmekat stiili. Isa Allar Levandi ütles enne võistlust, et nende peres on kombeks enne tähtsat etteastet võtta abiks kolm tähte: K, K ja V. Lahtiseletatult – keskendumine, kindlus ja vabadus.