Haapsalu linnavolikogu liige Merle Mäesalu (IRL) kirjutab, et juhtimine ei tohi olla inimlik eksitus. Praegu ajab aga linnavalitsuse töös üks viga teist taga.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles nimetas volikogu komisjonidesse vabatahtlikult panustajaid kahemõtteliselt „spetsialistideks” (Lääne Elu, 25. jaanuar 2014). Samuti on linnaisad püüdnud enda pakutud võimalust lämmatada väitega, et linnavalitsuses töötavadki kõige pädevamad ja kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistid. See kõlab loona, kus üks käsi ei tea, mida teine teeb.
Opositsiooni algatus ja soov — juhime linna avatult ja läbipaistvalt — lähtub demokraatia põhimõtteist. Küsimus ei ole mitte ametnike pädevuses kahtlemises, vaid eesmärgis, et vastu võetud otsused oleksid õiged ja õiglased.
Viimasel linnavolikogu istungil selgus, et eelnõust „Haapsalu munitsipaalharidusasutuste personali palgakorraldus” olid välja jäänud koolide õppealajuhatajad. Justkui need ametikohad kaoksid. Volikogu istungil selgus, et inimlik eksitus. Tundus, et just selle puuduse tõttu oli linnavalitsus sunnitud eelnõu tagasi võtma.
Samal ajal on eelnõus seisukohti, mis on palju üldisemat laadi ja mis põhimõtteliselt riivavad õiglustunnet. Millega põhjendada linnakoolide toitlustaja töö tasustamist võrdselt koolidirektorite tööga?
Linnavalitsuse eelnõu järgi hakkaks toitlustusjuht saama 1332 eurot kuus (23. aste). Sama palju on ette nähtud täiskasvanute gümnaasiumi direktorile ja pisut rohkem Haapsalu linna algkooli ning Nikolai kooli direktorile (24. palgaaste — 1431 eurot). Volikogu liikmed ei saanud sellele küsimusele piisavalt põhjendatud vastust.
Veel ilmnes, et Haapsalu põhikooli kokk hakkaks saama töötasu kõrgema palgaastme järgi kui logopeed või eripedagoog (vastavalt 14. ja 13. palgaaste). Selline jaotus — kokk on tõstetud kõrgemale palgaastmele kui eriharidusega pedagoog — näib ja on ebaõiglane. Samuti annab selline suhtumine signaali, et kõrgemat haridust nõudvad töökohad on vähem väärtuslikud. Logopeedi ja eripedagoogi haridus eeldab vähemalt magistrikraadi, koka oma mitte.
Volikogu ette toodud palgakorraldus võis olla ajendatud küll heast tahtest muuta kokkade töötasu konkurentsivõimelisemaks, kuid paraku oli jäetud analüüsimata selle otsuse mõju teistele ametikohtadele.
Opositsioonil ei ole kunagi liiga palju infot linnavalitsuse plaanide ja otsuste kohta.
Viimasel volikogu istungil vastas abilinnapea Peeter Vikman arupärimisele Posti tänava kõnniteede hoolduse kohta. Selgus, et 2011. a korraldatud Haapsalu linna tänavate kõnniteede hooldustööde hankedokumentidest olid välja jäänud Posti tänava kõnniteed. Abilinnapea tunnistas, et tegu oli inimliku eksitusega.
Selle hankega tellitakse kõnniteede hooldustöid kuni 2014. a lõpuni. Posti tänava kõnniteed moodustavad samaväärse hooldustasemega kõnniteedest tervelt 24%.
Linna peatänava kõnniteid õnneks siiski hooldatakse — lepingu lisa alusel. Jääb vaid küsimus, kui palju läheb see eksitus maksma linna maksumaksjale.
Kolm kuud linnavolikogus kinnitab endiselt vajadust muuta linna juhtimist. Üleolevus, subjektiivsus, kiirustamine, pinnapealsus — need on mõned märksõnad, mis kerkivad esile, nähes, kuidas valitsemine toimub. Juhtide suurem avatus, korrektsus (ka härrasmehelikkus) ja empaatiavõime peegeldub vastu kogu organisatsioonis. Õppida pole kunagi hilja.
Merle Mäesalu,
Haapsalu linnavolikogu liige (IRL)
I regard something genuinely interesting about your web blog so I saved to favorites .
billiga nike free run dam http://www.adecco.si/news/index.asp?id=32
Oskab keegi öelda, mitu linnavolikogu liiget kuulub erakonda, mille nimekirjas nad kandideerisid? Kokkuvõttes pole valijal kelleltki aru pärida, sest hulga volikogulasi ei kuulu ühtegi erakonda, ega vastuta öeldu-tehtu eest. Selline jokk on meil kohalike valimistega.
Vaata,18.03,rahvas on suhteline mõiste. Ja kuna meil on demokraatia (vist), siis langetavad otsuseid valimistel võitnud erakonnad. Mis mõte on üldse valimistel, kui linna elu üle hakkavad otsustama inimesed,keda me valinud pole. Lähen võtan vist teise õlle…õigemini juba kolmanda.
See pr. Mäesalu on kena naine küll,aga linna valitsevad siiski valimistel võitnud erakonnad. Nii et oska kaotada. Ja ma pole absoluutselt nõus sellega,et otsuseid hakkavad tegema kaotajad ning volikogu muutub tänavalt tulnud harrastuspoliitikute tribüüniks.
Linnavalitsus hakaku tööle,siis keegi ei virise ka. Hetkel ei virise ainult volikogust liikmed, vaid ka rahvas tänaval.
räägib õiget juttu-haapsalu ju marginaliseerub,varsti nagu Kallaste linn seal Peipsi ääres Sukles linnapeana pole uuenduste läbiviia,siin lööb välja geneetilise kommunisti joon,mina tean ja oskan.Kui Karilaidu poleks,oleks Haapsalus ikka täielik jama majas,Karilaid toob vähemalt värskeid tuuli,pritsib ideid,mis küll vahel on ulmelised,aga noor mees peabki unistaja olema
Jah,mina toetan ka Karilaidu 100%. Sukles võiks lõpuks asjast aru saada,et tema ei ole linnas ainus otsustaja.Kui tahab neli aastat pukis istuda,alustagu koostööd ka teistega ja aktsepteerigu nende arvamusi!
To nimeta: Tundub, et Teie silmaring juhi ametist piirdubki lihtsalt arvutis tehtavatest hiireklikkidest. Kui oleksite haritud ja intelligentne inimene, siis teaksite, kui palju vaeva nõuab mingi süsteemi välja töötamine ja juhtimine. Ja ilmselgelt tunnete Te end puudutatuna, ju siis peaksite elus rohkem pingutama ja ennast üles töötama, et mitte töötada miinimum palgal ning nagu Teie nimetate ” vaimusünnitusi läbi viima” . Samuti on iga töötaja oma valik, kas töötab seal või ei. Hea juht on see, kes suudab luua töötava süsteemi ning jaotada ülesanded täpselt nii, et kõik toimiks. (just nagu see ka on) Lisaks lapsevanemana võin öelda, et olen… Loe rohkem »
Vaadates laiemalt pilti, siis kas kooli peamine ülesanne on anda lapsele süüa või anda talle korralik haridus ja haritus, mis annab võimaluse elus läbi lüüa ja inimeseks saada? Vot see ongi dilemma! Eelkõige on haridus ja seejarel kõrvaltegevused. Aga eks see ongi arusaamade ja mõistuse küsimus (loe, et parem lollil lapsel kõht täis:))
Haridus on ju tasuta. Sellel pole ju midagi viga.
Proovi nüüd näha suurt pilti, et kas panustada tasustamisel õpetajatesse või laste söömisse:) Või taga targemaks, et õpetajad peavadki oma tööd tasuta tegema?
to mnajh: kas söömine on kõrvaltegevus. Et siis kõigepealt õppima, muidu süüa ei saa. Siin on tegemist tõesti mõistuse küsimusega:)
aga sina käid koolis ainult söömas või…või mulle tundub,et oled vähemalt käinud. Polegi siiani aru saanud,et hariduselu puudutab meil ennekõik söömist!
Mäletan seda aega umbes viisteist aastat tagasi, kui koolide toitlustamine oli linna käes. Lapsed virisesid toidu halva teenindamise üle, minu laps loobus seetõttu koolis soojast toidust. Linn otsis lahendusi ja Sukles leidis, et lahenduseks saab olla anda toitlustamise korraldus äriettevõttele. Ja kas mäletate neid aegu, kui järgnes kiituste rada. Kõik olid rahul, ka Sukles sai kõnepuldist kiitust kuulda ja seda jagada. Täna oleme alguslätete juures tagasi ja jälle kuuleme kiidukõnesid. Ei saa aru, kust kohast tuleb rahaline kokkuhoid? Käibemaksu võrra, mismoodi? Võtsite tööle linna palgale toitlustusspetsialisti aastase tööjõukuluga üle 25 tuhande euro. Arvestage nüüd välja mitu last selle raha eest… Loe rohkem »
see muidugi on väga hea point- 25 000 euri aastas tekkis kulu juurde. Ja samas linna keskkonnajaamade likvideerimist peetakse väga oluliseks…
nüüd on läinud andmiseks. Merlel on juhtimiseks potentsiaali küll, aga ta alles nii noor veel ja kärsitu. Hea on see, et tal on vähemalt tahtmist linna edendamise kaudu ka ennast edendada, või siis jälle vastupidi, mine sa tea, aga mingi tahtmine tal on ja see on hea. Hullem on see kui see tahtmine kustub.
PS Ja tee mis tahad, igasugused rahvasaadikud on ikkagi meie endi seast, seega ka meie endi nägu ja tegu, paremaid pole vötta. Urmased ja Merled on ikkagi meie endi seast.
Ka kõige agaram labidamees ei suuda nii palju kaevata kui seda suudab kõige sitem traktor. Ka kõige kiirem kassiir ei suuda ettevõttele tuua nii suurt tulu kui seda teeb ostujuhi üks edukas tehing. Kas proua Lepp on oma palka väärt või mitte, seda mina öelda ei oska. Tegelikult on majanduslikus mõttes käsil sõda. Normaalne palk ongi 1000+ euri ja ülejäänud inimesed on lihtsalt majanduse orjad.
Proua Lepp istub linnavalitsuses laua taga ja mõtleb menüüd välja, tellib toitu ka. Muud midagi! Saab selle eest 1300 eurtsi. Samal ajal inimesed kes hommikust õhtuni tema vaimusünnitust ellu viivad ja end segi jooksevad, saavad miinimum palka. Mida vähem end liigutad, seda suurem palk.
Muudkui möliseb ja möliseb, aga oleks siis maakonnas midagi tehtud. Sa tuled kritiseerima linna, olles ise maakonna planeerija. Tee enne oma tööasjad korda, siis tule linna “juhtima”.
ajalehes kirjutamine irlsejatel ja kui veel, siis kirjutage endast. Tahaks ikka elada siin linnas