Kui probleemiga ei tegelda, siis väljaränne jätkub ja järgmise rahvaloenduse ajaks polegi võib-olla enam kedagi loendada.
Kallid läänlased! Loodan, et olete pühadesöömingust vaikselt taastumas. Ees on lõpuspurt.
Enne vana aasta ärasaatmist vaadakem aga põgusalt tagasi möödunud aastale maakonnas.
Kui alustada päris algusest, meenub Lihula puuduv konstaabel. See tekitas kära. Jalule aeti vaat et kogu Eesti, leidmaks õiget. Hea, et meie politseijuht ei kaotanud selles mõnevõrra hüsteerilises seisus pead ja jätkas rahulikult probleemile lahenduse leidmist. Nagu teada, sai asi positiivse lahenduse, mille eest tunnustan politseid igati.
Üheks märgilise tähendusega muutuseks koos Haapsalu vanalinna uute kohvikute tekkimisega loen kindlasti suvebussi sõitma hakkamist ja selle head vastuvõttu. Põhja-Läänemaa rannad on maakonna suur väärtus, eriti just seetõttu, et korralik liivarand Haapsalus praegu veel kahjuks puudub. Järgmisel aastal plaanime suvebussi projekti jätkata, aga juba kahe kuu vältel.
Rõõmu teeb seegi, et Läänemaa kolm valda on käima tõmmanud haldusreformi, mis on minu hinnangul vältimatu kogu Eestis. Äsjaloodud Lääne-Nigula omavalitsus on ehe näide sellest, kuidas tähtsate asjade otsustamist ei lükata kaugesse tulevikku teiste toimetada, vaid ollakse aktiivsed, sest edu on selle poolel, kes ka ise selleks midagi teeb.
Muret teeb, et Läänemaal nii nagu terves Eestis väljaspool Tallinna napib hea palgaga töökohti. Madalat palka pakkuvast alltöövõttu tegevast riigist muutumine kõrge lisandväärtusega töökohtade kasvulavaks on meie ainus tee ja tulevik. See on teema, mida ei lahendata ühe ega kahe aastaga, samuti ei saa maavalitsus üksi töökohtade probleemi lahendada.
Küll aga võin kinnitada, et teen iga päev tööd selle nimel, et meelitada lisandväärtusega töökohti pakkuvaid ettevõtteid Läänemaale.
Kui probleemiga ei tegelda, siis väljaränne jätkub ja järgmise rahvaloenduse ajaks polegi võib-olla enam kedagi loendada.
Noorte puhul on mujal õppimine ja töötamine isegi tervitatav nähtus – õige aeg maailma avastada, teadmisi saada ja kogemusi omandada. Oluline on aga, et nad millalgi tagasi tuleksid, siia oma pere looksid ning omandatud kogemusi ja teadmisi meie riigi heaks kasutaksid.
Kui riigist rääkida – Läänemaa ei ole riik riigis, mis tähendab, et probleemid on maakonniti suures osas sarnased.
Peale hea palgaga töökohtade probleemi tuleb tähelepanu pöörata ka puuetega inimeste töövõimalustele. Siinkohal tahaksin ettevõtjatele südamele panna, et meie maakonnas antaks ka puuetega inimestele võimalusi. Rimi ja ETK on olnud heaks näiteks ja eeskujuks.
Maavanemana pean tunnistama, et siinsed rõõmud ja mured on õnneks tasakaalus nagu elus ikka. Maakon- nas elu areneb. Soovin, et Läänemaa elanikud koos maakonnaga areneksid ja siit läinud leiaksid tee Läänemaale tagasi, isegi kui see esialgu on ainult pühade ajaks.
Olgu aasta viimased päevad täis õnne ja rõõmu ning toogu uus aasta meile asju, millest me praegu unistadagi ei julge!
Innar Mäesalu,
Lääne maavanem
maavanaema, ikka maavanaisa on tegija
Kui probleemiga ei tegelda, siis väljaränne jätkub ja järgmise rahvaloenduse ajaks polegi võib-olla enam kedagi loendada. – no miks maavanaema sellega siis ei tegele ??? Sest tegelemisega ei pruugi kaasneda probleemist arusaamise ja lahendus võimet, seega ei jäägi muud üle kui tegeleda ja menetleda. Henrica Liiv jagab kohalikus lehes juhiseid kuidas seda küüditamist paremini korraldada. Tundub et ta on parem poliitika kui maavanaema.
If inmaifotron were soccer, this would be a goooooal!