Osaluskohviku põhiteemad olid noorte töötus ja innovaatilisus

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Ennetustööst narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks (lauajuhid Anneli Katkosilt ja Marit Sillat). Foto: Ülle Lass
Ennetustööst narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks (lauajuhid Anneli Katkosilt ja Marit Sillat). Foto: Ülle Lass

Läänemaa osaluskohvikus ülemöödunud nädalal rääkis etteantud teemadel kaasa ligi 120 noort ja noortemeelset. Haapsalu kultuurikeskus oli siginat–saginat täis. Päeva lõpus saabunud protokollide põhjal võiks kirjutada terve raamatu, sest neis oli nii palju mõtteid. Arutleti kaheksas teemalauas. Kõik osalejad said kõikides laudades oma sõna sekka öelda.

Esimeses lauas käis arutelu innovaatilise mõtlemise teemal. Jõuti järeldusele, et kõik ideed on õiged! Noored arvasid, et innovatsioon tuleb inimeste enda mugavusest ja laiskusest. Innovatsioon ei pea olema uus, võib ka vana asja efektiivsemalt ajada. Arvati, et kool võiks rohkem arendada õpilaste tugevaid külgi. Noored tahaks ise ettevõtet luua ja neil on eesmärk raha teenida. Seda tööd peab tegema, mida sa ise tahad, ja selline kool peab olema, nagu sa ise tahad.

Innovaatiline õpilane on teotahteline ning laia fantaasiaga. Innovaatiline õpetaja on rõõmus, positiivne ja praktilise mõtlemisega. Koolis jääb puudu praktilisest tööst, mis arendaks loovust. Loomist takistavad ajapuudus ning kohustused. Innovatsiooni koostamisel peaksid olema eri elualade inimesed, kes täiendaksid teineteist.

Karjäärinõustamine ka lapsevanemaile

Järgmises lauas kuulsin arutelu teemal „Noorteinfo roll tööturu– ja karjääriinfo vahendamisel”.

Noorte käest taheti teada, mis infot tööturuga seoses otsitakse ja kas seda on kerge leida.

Noored ütlevad, et koolis on küll karjääritunnid, kuid seal võiks olla midagi sellist, mis paneb end kindlalt tundma ja millega tahaks tegelda. Võiks olla proovipraktikad.

Lauajuhid said teada, et noored teavad väga vähe netiportaalidest, kus kirjutatakse tööandjaist.

Noortelt tuli arutelus päris huvitavaid ideid. Näiteks võiks teha lapsevanemaile karjäärinõustamise tunde, et lapsevanemad saaksid ka oma lapsi õpetada. Ettepanekuna kõlas ka noorte töötukassa idee.

Teemalauas „Noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas” püüdsid lauajuhid Reelika ja Roger saada noortelt teada, millised on nende teadmised omaalgatusest üldse. Miks on oluline just noortealgatus?

Jõuti järeldusele, et noor peab ise algatama midagi ja sellega rahul olema.

Kui inimene on aktiivne, on temale tähtis tunnustus ja see aitab noorel edasi liikuda. Kui noor on passiivne, peaksid aktiivsed teda taga utsitama. Jõuti selleni, et eesmärke tuleb püstitada ja tunnustamine on noorele tähtis. Aktiivne ja tunnustatud noor tahab teha midagi nii endale kui ka teistele. Tuleb kaasata mitmesuguseid noori. Kaaslaste arvamus on väga oluline. Teadlikkust peaks noorte seas suurendama.

Noored saavad aru, et on oma elus alles väga alguses. Kõige tähtsamad on neile praegu kool ja kodu. Olulised on ka sõbrad, õppimine, sport, laulmine, tantsimine. Asjad, millega tegeleme praegu, on tihtilugu meie tuleviku valikutega seotud. Hobid aitavad kaasa meie tuleviku valikutele. Lepiti kokku, et „oskus kasvab ajas”.

Koolikiusaja vajab abi

Teemalauas „Koolivägivalla vastu võitlemine” jõuti arusaamale, et põhirõhk peaks olema sellel, kuidas saaksime takistada ja aidata kiusajaid.

Õpetajad, koolidirektor ja lapsevanemad peaksid veelgi rohkem hakkama tegelema koolikiusamisega, rääkima kiusajatega. Kiusajad vajavad üsna tihti ise abi, see on nende enesekaitsereaktsioon.

Probleemi aitaks lahendada ka tugiõpilasliikumise arendamine koolis või õpilasesinduste tugevdamine. Arvati, et koolivägivalda on võimalik ennetada ja ära hoida.

Lauajuht Mari–Epp uuris, mis valmistab rõõmu koolis.

Oli kahesuguseid noori. Rohkem kahjuks siiski neid, kellele on kooliskäimine tüütu kohustus, kuigi targaks tahetakse saada. On see eputamine või mis — võta nüüd kinni.

Kooliskäimist motiveerib kõige rohkem hea seltskond.

Noored arvavad, et igaühel peaks olema koolis arvuti ja et õpetajad kasutaks rohkem infotehnoloogiat ning õuesõpet.

Noored lähevad hea meelega sellise õpetaja tundi, kes on positiivne, noor, südamlik ja usaldusväärne. Jututoas selgus, milline on üks terve ja tugev Läänemaa noor.

Kuidas ära hoida joomist ja narkootikume

Teema „Noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses” oli noortele lahendada kõva pähkel.

Leiti, et noor peab ise olema aktiivne, huvi tundma ning kasutama kõiki võimalusi. Peab ise leidma võimalused, mis on tema kodukohas. Räägiti eduvalemist ja otsiti vastust küsimusele, kuidas leida uusi teadmisi.

Ring sai täis ja peatun viimase laua juures, mille teema on „Ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks”.

Noored leidsid, et sellest teemast tuleks rääkida juba varases eas ja tuua näiteid elust enesest. Sõbrad on väga tugevad mõjutajad.

Noored teavad väga hästi, miks tarbitakse mõnuaineid: sõbrad, keelatud vili on magus, uudishimu, mõnutunde tagamine, reaalsuse unustamine, meedia mõju, probleemide leevendamine, tähelepanu vajadus.

Noored arvavad, et kanepit ei tohi legaliseerida, sest puudub kultuur ja tarbimine läheks hullumeelseks.

Tuleks noortele luua neid huvitavat asendustegevust.

Noored ise on mures, et joomiskultuur puudub, pidudel suureneb alkoholi tarbimine. Kurb, kui noored arvavad, et alkohol maandab pingeid ja noored saavad kokku selleks, et juua. Teadlikumad noored aga toonitavad, et kasvatus tuleb siiski kodust ja sellel on oluline roll.

Ülle Lass

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments