Maksuamet leidis läinud nädalal Haapsalu taastusravihaiglas ehitajaid kontrollides, et peaaegu poolte töötajate eest ei ole tööandjad makse arvestanud ja kuus äriühingut maksis töötajaile vaid 400eurost palka.
Ehitusobjektil oli 20 alltöövõtjat, kokku küsitleti 48 töötajat, selgitas maksuameti kontrolliosakonna juht Kaido Lemendik. Kontrollitud 11 äriühingu puhul selgus, et nad ei ole 20 inimese töötasult makse deklareerinud.
Lääne maksu– ja tollikeskuse kontrolliosakonna juhataja Airi Lepassar ütles, et nende 20 töötaja ja 11 äriühingu kohta ei saa praegu väita, et tegemist on ümbrikupalga maksmisega.
„See on alles fakt, mida peame kontrollima,” ütles Lepassar. Kui inimene oli näiteks esimest päeva tööl, ei ole ta töötasu saanud ja tema pealt ei ole tõesti makse kinni peetud.
„Peame nüüd hindama, kas meile antud info oli õige või oli töötajat instrueeritud, mida maksuametnikule öelda,” ütles Lepassar. „Igatahes käime sellistel objektidel nii kaua, kuni maksud saavad õigesti makstud.”
Maksuametnikud avastasid veel, et septembris esitatud tulu– ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni järgi maksis septembris kuus alltöövõtjat töötajaile ligi 400eurost palka, kuigi ehitusettevõtete juhid on maksuametile väitnud, et alla 800–900 euro ei tule ehitajad tööle.
Kahel alltöövõtjal puudusid ametlikud töötajad.
Maksuametnikud tulid Haapsallu teist korda
Taastusravihaigla ehitajaid kontrollis maksuamet ka septembris.
„Oli vajadus uuesti minna,” jäi Airi Lepassar põhjuse selgitamisel napisõnaliseks. Ta lisas, et revidendid käivad ühel objektil tihtipeale mitu korda.
Kui maksuhaldur tuvastab objektidel töötajaid, kelle töötasu pole deklareeritud või kelle töötasu on oluliselt madalam keskmisest, kontrollib maksuamet neid nii kaua, kuni andmeid deklareeritakse õiges mahus, selgitas maksuameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.
Haaspalu neuroloogiahaigla on Pärnus asuvale Lääne maksukeskuse tööpiirkonnale suur objekt.
Haapsalus käis neli revidenti, neid abistas kohalik politsei, kes sulges kontrolli ajaks haigla territooriumi.
„Mõnikord kipuvad ehitajad objektilt laiali jooksma,” põhjendas Lepassar.
Haigla juht Priit Eelmäe ütles, et majas käib korraga kaks ehitust: CO2 kvoodirahaga tehakse soojustus ja uus fassaad, vahetakse välja küttesüsteem ja ventilatsioon.
Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse tarvis ehitatakse maja ühele tiivale peale neljas korrus.
Need kaks eraldi ehitusobjekti võivad olla Eelmäe sõnul ka põhjus, miks on nii palju alltöövõtjaid.
Vihmasele suvele vaatamata saavad mõlemal tööd aasta lõpuks valmis, nii nagu oli ette nähtud. Peatöövõtjaile Eelmäel etteheiteid ei ole, nad on oma maksud korralikult maksnud, muidu ei saagi tööle konkureerida, lisas Eelmäe.
Alltöövõtjaid ei saa neuroloogiahaigla kontrollida.
Eelmäe ütles, et kontrollist ja tulemustest ei ole maksuamet teda teavitanud.
Iga teine kontrollitu on esimest päeva tööl
Lääne maksu– ja tollikeskuse revidendid on viimasel kolmel kuul kontrollinud 10 ehitusobjekti, kokku korraldati 12 ette teatamata vaatlust. Seletusi võeti 131 inimeselt, neist 61 ei kajastunud vaatluse hetkel tööandja deklaratsioonidel.
Menetlustoimingutele kaasatakse vajaduse kohaselt ka politsei– ja piirivalveamet, väärteomenetlejad, tööinspektorid jt ametkonnad.
Maksu– ja tolliamet on viimasel aastal suuremat tähelepanu pööranud majutus–, toitlustus– ja ehitusettevõtete kontrollimisele. Peamised kontrollitavad riskid on ümbrikupalga maksmine ja müügikäibe varjamine.
meie ühiskonnas on nagu mingi traditsioon kujunemas. käsa väänatakse ikka nendel kellest jõud üle käib. huvitav miks FEB fondi teemad ja nende rahade kantimist refiropkade eelarvetele ei uurita. siin tehakse 20 peretoitjast maksupettur. ilmselt kestab meil veel nõukogude aeg sest riik varastab rahvalt nii kuidas jaksab ja kui ehitaja tahab riigilt tagasi varastada siis on see kuritegu. praktikas tähendab see omariikluse puudumist. sest muidu panustaksid inimesed vabatahtlikult selle riigi ülesehitamisse. aga näe sed tunnet ka enam ei ole.
Terane tähelepanek, kuigi, mitte väga algupärane.
Seda riigi poolt lüpsmist on märgatud ammu, ka juba nõukogude ajal,
ei miskit uut siin sinitaeva all.
Eks vanad kommud ja järglased on saanud õpetuse, mis
(nende eneste arvates) on igipõline, kuid seda nad ei taipa, et
kokkuvõttes mõjub see riigile hävitavalt.
Mida ongi juba ammu märgata kõigi valdkondade standardite tohutus
languses – riik lihtsalt jookseb laiali nende tegelaste ahnuse ja saamatuse
tagajärjel!
FEB fond on mingi sanitaartehnika pensionifond või?
pole paha mõte. Riik aga on veelgi nutikam, hakatuseks võtab vastu odavaima pakkumise, siis saadab maksuameti peale.
kui suvalise riigihanke v6itja teeb maksude arvelt objekti 100 000 euri odavamalt, siis kas riik sai tünga?
Ehitusel on koguaeg palju musta raha liikunud.Edaspidi hakkavad ehitusfirmad nagunii makse maksma ja vaatame kui kalliks siis ehitus läheb? Kas üldse on võimalik midagi ehtada? Ka see sektor tahab varsti palka juurde sest 400 euri on heal juhul poole kuu tasu.
400€ on isegi kõva palk tavalise 290 asemel mida enamikes kohtades ametlikult näidatakse. Aga nussige neid sellegipoolest !
Kui makse peaks maksma siis ehitataks seda maja 3 aastat ja ehitajateks oleksid peatöövõtja objektijuhid-projektijuhid kellelt maksud makstud. Ilmselt vahel tuleks appi ka kontorist mõni juristinäru ka.