Täna Altmõisa külalistemajas ja õunaaias toimunud maasikapeol said lapsed mängida koos Ranna rantšo koduloomadega.
Tundus, et selleaastasel maasikapäeval sai noorimate külastajate meelistegevuseks Ranna rantšo kitsi, kanu, kukki, hanesid, lammast, poni, sigu ja teisi koduloomi patsutada ja sööta. Loomade aedikust kõlas terve päeva hüüdeid nagu “mulle meeldib kõige rohkem see hobune!” või “kuule, need kitsekesed tahavad mind ära süüa! Kitsekesed, ärge sööge mind!”.
Altmõisa maasikapäeval ongi enim mõeldud lastega peredele. Lastega peredele ja isetegemisele – Eesti maasikatest ise küpsetatud tordid, kohalikust umbrohust tehtud söögid, kodune leib ja sai, kohapeal valmistatud rõivad ja sepistatud ehted.
“Retsept võib üks olla, aga iga naine teeb ikka leiva erineva maitsega,” ütles leivameister Eve Alekand. “See tuleb sinust endast!”
Maasikatorte astus tänavu võistlustulle seitse, mis on poole vähem kui viimase maasikapeo ajal.
Rahvast oli Altmõisas rohkem, kui üks ajakirjanik kokku lugeda suudaks.
“Tundub piletimüügi ja autode järgi, et ikka on inimesi,” ütles peo korraldaja Meeli Lokk. “Miinusesse ei jää. See on alati riskiettevõtmine!”
Lokk ütles, et kui hommikul ei oleks sadanud, oleks rahvast kindlasti rohkemgi kohale tulnud. Ta rääkis, et üks müüja oli vihmasesse Altmõisa jõudes lausa kannapöörde teinud ja koju tagasi läinud.
Tegelikult kastis vihm peo alguseks Altmõisa roheluse värskeks ja lõhnavaks ning läks seejärel ise minema. Ilm oli kuum ja päikseline – maal maheda jäätisekokteili limpsimiseks justkui loodud.
Kes võitis maasikatordivõistluse, millise hinnaga tordid oksjonil maha müüdi ja mis täna Altmõisas veel toimus, loe teisipäevasest Lääne Elu paberlehest!