Lääne-Nigula vald tahab, et volikogu otsustaks märtsiistungil Martna ja Palivere kooli liitmise üle, aga Paliveres ei olda sellise kiirustamisega nõus.
Et Martna ja Palivere põhikool uuest õppeaastast liita, tuleb volikogul selline otsus vastu võtta enne 1. aprilli. See tähendab, et volikogu märtsiistungiks tuleb sellise asjade käiguga nõusse saada mõlema põhikooli hoolekogud, kohalikud kogukonnad ja osavallakogud, samuti peab eelnõu saama heakskiidu volikogu komisjonidelt ja otsus peab volikogust ka läbi minema.
Aga ennekõike peab volikogu koalitsioon vaagima, et kas Martna-Palivere või Palivere-Martna põhikooli moodustamise eelnõu üldse volikogu päevakorda jõuabki. Võimuliit teeb oma otsuse ilmselt esmaspäeval.
Kuradi mässulised, ei taha alluda valitsevale liberaalsele võimule! Küll me paneme teid kuuletuma progressijõududele igaveseks ajaks!
Minge potilaadale!
Mis inimestel viga on et nad Martnas peavad elama???
Kõrvalt vaadates võiks juriidiliselt koolid ühendada küll kui majad alles jäävad. Õpilaste sõidutamise asemel võiks sõidutada õpetajaid ühest koolist teise tundide toimumise ajaks. Teha Paliverre A klassid ning Martnasse B klassid või vastupidi. Tundub õige organiseerimise korral täiesti võimalik olevat, samuti saab kool palgatavatele õpetajatele normaalset koormust pakkuda.
Nii plaanis oligi aga paliveres üks sergei tõmbas sae käima
Sa ikka teadvustad mis toimus? Ühe ametniku idee läks paberile ja otsejoones Hoolekogu ette. Vallas täitev võim pole seda näinud, ehk volikogu, Koalitsioon pole sellele oma arvamust andnud. Kaks juriidilist keha liidetakse ja hiljem üks kustutatakse…..võiks nagu majanduskomisjoniski läbi käia. Ja tagatipuks pole see isehi haridusosakonnast läbi käinud, kuna viimase poole aasta koosoleku protokollides sellest juttu pole. Kas see on üldse seaduslik küsiks pigem. Vald peab töötama avalikult.
Õpetajate sõidutamiseks ei pea koole liitma.
Arvestades kaugusi, siis absoluutselt vastu!
Ei ole siin midagi, et teeme vaikselt ära. Alles peavad jääma nii Palivere kui ka Martna koolid. Palivere areneb ikka edasi, momendil koolis u 100 last, kui inimesed hakkavad linnadest tagasi kolima maale küll ka Martna enda kooli rahvast juured saab. Direktor kes momendil mõlemat kooli juhib on tubli, juriidiliselt saab ju ka nii, et üks aasta on ametlikult direktor ühes koolis, teises kohusetäitja, järgmisel aastal jälle vastupidi. Mingi paberil oleva kokkuhoiu tõttu pole küll vaja maapiirkondades elu lõhkuma hakata ja kui tundub, et selliseid hiilgavaid kogukondi lõhkuvaid ideid tuleb liiga palju siis parem lihtsalt mõni ametniku koht koondada, kopikas… Loe rohkem »
150 last ja 40 õpetajat -rikkalt elame
Vaata sellega on nii, et kaasav haridus on tavakooli toonud kõik, kellel õigus haridusele. Kahjuks pole võimalik kõigile seda haridust koos ja ühiselt anda. Et ka need “mittekaasatud” lapsed rahus õppida saaksid, on kõike need “kaasatud” paigutatud väiksemaarvulistesse klassidesse. Või siis õpivad sootuks indididuaalselt. On palju igasugu diagnoose ja igasugu õppimiskooslusi. Pluss veel need, kes eesti keelt alles õpivad.
Kõik need seltskonnad vajavad eraldi ruume ja ka eraldi õpetajaid.
jah
Kuidas vald seda liitmist ette näeb? Kas mõlemad koolid jääksid käiku edasi (praegu on üks direktor kahe kooli peale nagunii) või on plaan tekitada ainult üks kool ja Palivere lapsed peavad hakkama Martnas koolis käima või vastupidi? Palivere elanikearv kasvab praegu pidevalt ja lapsi tuleb juurde, Martnas kasvutendentsi ei paista. Mõelda tuleb eelkõige laste, ja nende koolipäevade pikkuse peale. Kas see on üks hariduse reformi taha pugemise võimalus jälle? Maaelu tuleb just edendada, mitte hirmutada noori peresid maalt eemale, sest kui kodu lähedal pole kooli ega lasteaeda, siis pole maal hea elada ja vaadatakse linna poole, kus võimalusi rohkem.
Seoses õpetajate streigiga on ju läbi lillede õeldud,et koolivõrku tuleb kokku tõmmata.Nii,et Metsküla kooli ja teiste väikekoolide saatus on otsustatud.Nagu ka gümnaasiumite,kus on alla 60 õpilase.
Metskülaga on selge kaput
Tiina ära plära. Metsküla kool töötab ja nii jääbki.
Ettevõte on kustutatud – nii on ja jääbki
Metsküla kool jääb. Küll varsti see juriidiline pool ka ok on.
Siilile on ka selge et selle metskülaga on asi ühel pool. Seda ei päästa enam miski ja paistab et ega sest erakoolivärgist ka midagi välja ei tule
Aga Paliveres on üle 100, seega käed eemale Palivere koolist!!!
LE paberlehe täispikas artiklis kirjutati, et juriidiliselt jääb alles Martna kool, millele liidetakse Palivere oma. Laste igapäevast sõidutamist Paliverest Martnasse ette ei nähta ehkki lapsed oskavad seda juba karta (ma ka kardaksin mõne aasta perspektiivis) . NB! Minu meelest pole Metsküla jt. Lääneranna väikekoolide likvideerimine põhjendatav vaid konkreetselt Lääneranna valitsejate arrogantsiga. Eestis süveneb üldine võõrandumine valitsuse ja rahva vahel. Hiidvallas kipub saadikuil puuduma isiklik side ‘nurgatagustega’, mis tekitab inimliku soovi kõike lihtsustada ja valitseda ‘gloobuse järgi’. Toompea liberaalne ühispartei näitab ka eeskuju. Kui mõnes vallas ongi veel säilinud inimlik suhtumine, siis üldise vaimsuse kiuste. Läänenigullased peaks rõõmustama, et nende valda… Loe rohkem »
No vot seda ma kohe kindlasti ei usu, et juhul, kui Palivere lapsed suunatakse Martnasse, siis koolibussi teele ei saadeta! Kindlasti saab see olema. Tegelikkuses vast jäävad alles mõlemad koolid, või pigem kaob Martna
Ja milleks Martnasse miljonite eest uut koolimaja 110 kohaga? kui seal hetkel käib 61, millest osad on erivajadustega rühmad ja kohapealt kes transporti ei vaja on umbes 20 last. Inimesed oskavad 2+2 veel õnneks kokku panna ja hirmud on põhjendatud.
Kui tuleb haridusreform siis esmajoones hakatakse suurte kuludega kooli kallale minema. Aga siin taheti jokk teha, Martna on väga suurte transpordi kuludega kool oma väikese õpilaste arvu kohta, tuuakse lausa Kasarist lapsi, et number säiliks. Nüüd on vaja ühte juriidilist keha, see tähendab seda, et raamatupidamine tuleb üks ja riik näeb kulusid ühe keha alt, ega seal keegi süvenema hakka milline osa on Palivere ja milline Martna siis on üks OÜ. Täna on Palivere olematute kuludega võrreldes teistega.