17 C
Haapsalu
Esmaspäev, 22. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kädly Künnap

Silt: Kädly Künnap

Ligi kolmandikule õpilastest käis matemaatikaeksam üle jõu (parandatud 20.06 kell 10.27)

[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"] Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest. Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik. „Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.

Palivere lükkas koolide ühendamise eelnõu tagasi

[caption id="attachment_420889" align="alignnone" width="1920"] Palivere osavallakogu liige Ago Vimm ei mõista, miks liidetakse suurem kool pisemaga, mitte vastupidi. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kui Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi oli koolide ühendamise eelnõu kolmapäeval osavallakogule tutvustanud, hääletasid volinikud selle seitsmekesi üksmeelselt maha. „Me ei saa aru, miks on liitmine sellises järjekorras. Me ei saa aru, miks tehakse seda meie jaoks ebaloogiliselt,“ ütles Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet neljapäeval osavallakogu istungil. Eelnõu järgi liidetakse saja õpilasega Palivere kool palju pisema Martna kooliga. Roomet märkis, et sellisel viisil koolide ühendamine ei anna ühtegi senti rahalist kokkuhoidu ega lahenda mitte ühtegi probleemi. „Teie ainuke argument on Erasmuse projekt. Meie ei ole sellega absoluutselt nõus,“ märkis Roomet istungil.

Palivere lastevanemad tõmbavad koolide liitmisele pidurit

[gallery ids="418949,418950,418951,418952,418953,418954,418955,418956,418957,418958,418959,418960,418961,418962"] Lääne-Nigula vald tahab, et volikogu otsustaks märtsiistungil Martna ja Palivere kooli liitmise üle, aga Paliveres ei olda sellise kiirustamisega nõus. Et Martna ja Palivere põhikool uuest õppeaastast liita, tuleb volikogul selline otsus vastu võtta enne 1. aprilli. See tähendab, et volikogu märtsiistungiks tuleb sellise asjade käiguga nõusse saada mõlema põhikooli hoolekogud, kohalikud kogukonnad ja osavallakogud, samuti peab eelnõu saama heakskiidu volikogu komisjonidelt ja otsus peab volikogust ka läbi minema. Aga ennekõike peab volikogu koalitsioon vaagima, et kas Martna-Palivere või Palivere-Martna põhikooli moodustamise eelnõu üldse volikogu päevakorda jõuabki. Võimuliit teeb oma otsuse ilmselt esmaspäeval.

Läänemaa koolid lähenevad reedel õpetajate hoiatusstreigile eri viisil

[caption id="attachment_413687" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli streigijuhi Margit Kiiviti sõnul tulevad nende lapsed reedel kooli tavapärasel ajal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Reede hommikul streigib enamik Läänemaa koolide ja lasteaedade õpetajaid, kuid päeva korraldus on kooliti erinev. Hoiatusstreigi järgi ei tööta lasteaedade õpetajad hommikul kell 8–9 ja koolide õpetajad kell 9–10. Kui palju õpetajaid streigist osa võtavad, pole veel teada, sest allkirjaga streigist osalemise kinnitavad nad alles reede hommikul. „Kui teate jaoks nimekirja koostasin, siis paljud toetasid,” ütles Haapsalu põhikooli streigijuht Marianne Samm. Läänemaa õppeasutustest ei osale streigis Viigi kool, Martna kool ja lasteaed ning Haapsalu Vikerkaare lasteaed. „Õpetajad magasid maha,” ütles Vikerkaare lasteaia direktor Sirje Mänd. Ta selgitas, et osalemiseks oleks tulnud valida streigijuht, kuid see jäi tegemata.

Õpetajate palgatüli võib viia streigini

[caption id="attachment_412029" align="aligncenter" width="1920"] Oru kooli direktor Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kas õpetajad hakkavad streikima ja kui, siis millal seda tehakse, sellest on Läänemaa koolmeistrite sõnul veel vara rääkida, sest praegu tegeleb õpetajate palgateemaga riiklik lepitaja. Esmaspäeval võttis riiklik lepitaja menetlusse õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli ning üritab leida õpetajate madala töötasu probleemile lahendust, millega saaks streigi siiski ära hoida. Õpetajate kinnitusel ei oota nad valitsuselt muud kui koalitsioonilepingu täitmist. „Põhjus on selles, et see on ju lubatud, millal jõuame [õpetajate alampalgaga] riigi keskmise palgani,” selgitas Läänemaa haridustöötajate liidu juht Marju Viitmaa. Et valitsus pole lubadusest kinni pidanud, ongi tüli majas. Samas on Viitmaa sõnul veel vara streigist rääkida.

Lääne-Nigula paneb ühe direktori juhtima kahte kooli

Lääne-Nigula plaanib uuest õppeaastast viia Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolid ühtse juhtimise alla, koolijuhtide jaoks asi veel selge pole. „Töö koolides selles suunas käib,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Plaani järgi hakkaks sügisest Kullamaa ja Risti kooli juhtima senine Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda ning Martna ja Palivere kooli senine Martna kooli direktor Kädly Künnap. Risti kooli direktor Tiina Puusalu ja Palivere kooli direktor Karin Rand on teatanud vallavalitsusele lahkumisest. Randmaa kinnitas, et ka koolide direktorid on pidanud ühtset juhtimist mõistlikuks ja jõukohaseks.

Koolikokad saavad toiduks antud summaga vaevu hakkama

[caption id="attachment_377484" align="alignnone" width="2000"] Õpilaste lõunasöök sõltub kokkade leidlikkusest: kuigi hinnad kerkivad, peab koolitoit olema maitsev ja tervislik. Foto: Andra Kirna[/caption] Kiiresti kerkivad hinnad on pannud koolilõuna pakkujad keerulisse olukorda, kus koolide toitlustajad tulevad vaevu ots otsaga kokku. „Meil on leidlik kokk,” ütles Martna kooli direktor Kädly Künnap. Kokk Anne Laur jäi ise tagasihoidlikumaks ja ütles, et õpilaste toitlustamine on pidev arvutamine. „Üks päev sööme natuke kallimalt, teine päev odavamalt,” ütles ta. Laur tunnistas, et kui toiduainete hinnad veel kerkivad, siis enam hakkama ei saa.

Martna kooli hakkab juhtima Kädly Künnap

[caption id="attachment_364510" align="aligncenter" width="2000"] Martna kooli hakkab juhtima endine Nõva kooli direktor Kädly Künnap. Foto. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus kinnitas teisipäeval Martna kooli direktoriks senise Nõva koolijuhi Kädly Künnapi. „Peamine põhjus on, et Martna on kodule lähemal kui Nõva, eriti kui arvestada kütuse hinda ja ajakulu,” ütles Künnap Lääne Elule.

Sada Ukraina last läheb Läänemaal kooli

[caption id="attachment_373535" align="alignnone" width="2000"] Üheksa-aastane Jehor Himitš läheb 1. septembril Haapsalus kooli. Urmas Lauri[/caption] Haapsalus hakkab 1. septembrist õppima üle poolesaja sõja eest pakku tulnud lapse, üle 40 põgeniku jätkab Ukrainas katkenud kooliteed Lääne-Nigula vallas.

Kooliaasta algab, õpetajaid napib, kuid saadakse hakkama

[caption id="attachment_372517" align="alignnone" width="2000"] Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid. Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat. Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina. Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.