Silt: Kädly Künnap

[gallery ids="484773,484774,484775,484776,484777,484778,484779,484780,484781,484782,484783,484784,484785,484786,484787,484788,484789,484790,484791,484792,484793,484794,484795,484796,484797,484798,484799,484800,484801,484803,484804,484805,484807,484808,484809,484810,484811"]   Martna-Palivere kooli kümnele esimese klassi lapsele helises koolikell esimest korda ligi kolme miljoni euro eest korda tehtud majas. Martna kooli 1. klassi õpilasele Rubi Reppole jääb esimene koolipäev kauaks meelde, sest peale kõige muu lendas aktuse ajal saali ja laperdas tükk aega laste pea kohal nahkhiir. Sissetungija tekitatud elevuse vaigistas koolijuht Kädly Künnap ainsa käetõstega. Vastremonditud koolimaja kohta ei oska tüdruk aga midagi arvata, sest Rubi ja tema neli klassikaaslast pole teistsugust näinudki. Kui nemad 2026. aasta 1. septembril kooli jõudsid, oli maja ligi kolme miljoni euro eest juba korda tehtud. Vanemad õpilased veetsid läinud õppeaasta lasteaia kitsukestes oludes, kus õppida tuli pead-jalad koos. „Me oleme tagasi! Me tegime selle ära – lapsed õppisid ja õpetajad õpetasid,” ütles Künnap aktusel. Künnapi sõnul jääb küllap ka see aeg aastakümneteks meelde ja se

Läänemaa aasta õpetaja tiitli sai Haapsalu kutsehariduskeskuse sotsiaalpedagoog Heidi Simisker, elutööpreemiad jagus seekord lausa kuuele koolmeistrile. Seitse aastat Haapsalu kutsehariduskeskuses töötanud Simisker sai kutse õpetajate tänupeole esimest korda. Kui Lääne Elu talle helistas, ei teadnud ta veel, et on pälvinud maakonna aasta õpetaja tiitli. Kümmekond aastat tagasi tehtud karjääripööret pole ta aga kunagi kahetsenud. Sekretäri ja juhiabina töötanud Simisker tundis, et hing ihkab midagi muud, proovis Keila sotsiaalkeskuses vabatahtliku tööd ja läks Tallinna ülikooli sotsiaaltööd õppima. „Töö noortega on vaheldusrikas. Kõik päevad on erinevad,” ütles Simisker. Sotsiaalpedagoogina puutub Simisker kokku kõige keerulisemate noortega. Aitäh ei öelda talle just iga päev, aga kui öeldakse, siis seda suuremat rõõmu see teeb. „Tihtipeale kuulen tänu kelleltki kolmandalt inimeselt,” ütles ta. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul on koolil sotsiaalpedagoogiga väga vedanud. Simisker ei loe töötunde, on empaatiline ja visa. „Kuidas ta alati otsib noorele kõige paremaid lahendusi. Need on tihtipeale ju väga keerulised lood,” ütles Raasuke. Simiskeri

Esimesel koolipäeval kogunevad Martna-Palivere ühendkooli lapsed aktuseks Martna tuttuude koolimajja, mille remont läks maksma ligi kolm miljonit eurot. Eile hommikul keeras Martna praegu veel ehitusjärgus koolimaja ette Paide MEKi auto. Töömees, helkurvest seljas, hüppas masinast välja ja liitus väikese inimrühmaga. Valged kiivrid peas, seisid seal teiste seas Lääne-Nigula abivallavanem Katrin Viks ja Martna-Palivere kooli direktor Kädly Künnap. Käis ehituskoosolek. „Tegime maja peal tiiru nagu viimasel ajal igal kolmapäeval,” ütles Viks. Kahe nädala pärast peab aasta tagasi alanud remont olema valmis, et lapsed saaks õppeaastat alustada säravvalge fassaadi ja kohvipruuni puitlaudisega kaetud eeskojaga hoones. „Osa majast lammutasime maha, osa ehitasime juurde, osa renoveerisime,” ütles Viks. Vana, halli kolmekorruselist nõukogudeaegset telli

[caption id="attachment_469932" align="alignnone" width="1920"] Martna kooli ehitus. Juhan Hepner[/caption] Martna kooli üle poole aasta kestnud remont püsib Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul graafikus ja 1. septembril peaksid lapsed õppeaastat alustama uues majas. „Suuremad tööd on tehtud. Veetorude, elektrijuhtmete ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine käib,” ütles Randmaa. Koolimaja ja pastoraati ühendav koridor on lammutatud ning juurdeehitis võimla ja kooli vahel on valmis. Sinna tuleb direktori kabinet ja õpetajate tuba, mis varem asusid vahekoridoris. Koolimajas on ruutmeetreid sama palju kui enne, aga hoone on kompaktsem. „Osa lammutati maha ja osa ehitati juurde,” märkis Randmaa. Martna kooli üle 50 lapse õpib lasteaias ja sinna paigaldatud konteinereis. „K

[caption id="attachment_469755" align="alignnone" width="1920"] Martna-Palivere põhikooli direktor Kädly Künnap otsib viite õpetajat. Foto: Juhan Hepner[/caption] Läänemaa koolijuhid kuulutavad konkursse välja juba märtsis, et leida tulevaks sügiseks klassi ette kvalifitseeritud õpetajad, kelle hulk aasta-aastalt kahaneb. Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ei oska isegi täpselt öelda, kui pikalt on ta eesti keele ja kirjanduse õpetajat otsinud. „Kas just viis aastat, võin eksida, aga viimastel aastail oleme otsinud kogu aeg,” märkis ta. Kvalifitseeritud koolmeistrit ei ole tal õnnestunud leida. Tulevaks sügiseks otsib põhikool taas nõuetele vastavat eesti keele ja kirjanduse ning ka muusikaõpetajat. Täiskohaga tööd jätkuks Läänemaa suurimas koolis neljale, kui mitte viiele eesti keele ja kirjanduse õpetajale. Praegu kuuest-seitsmest osaliselt väiksema koormusega töötavast pedagoogist vastab kvalifikatsioonile kolm, täiskoormusega töötab neist üks. Kolmest kaks saavad tänavu 60aastaseks. Õpetajad on jäänud vanaks 60aastaste ja va

[caption id="attachment_467740" align="alignnone" width="1920"] Praegu pole teada, mis kell septembrist tunnid algavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Seaduse järgi peab uuest õppeaastast koolipäev algama kell 9 või hiljem, Haapsalu koolides on see nõue aga tekitanud palju segadust. Lastevanemad süüdistavad koole ja kooli pidajat ehk Haapsalu linnavalitsust. Viimased survestavat vanemaid nõustuma koolipäeva senise, kella kaheksase algusega selle asemel, et kaaluda ka teisi variante koolipäeva lühendamiseks, näiteks topelttunde. Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann nimetab etteheiteid, nagu survestaks linnavalitsus koolipäeva algust muutmata jätma, alusetuteks. Pigem avaldab talle selleks survet ühe kooli hoolekogu. „Astun sammu tagasi, võibolla väljendasin oma seisukohti liiga jõuliselt,” ütles Kampmann, kes arutas koolipäeva alguse muutmist koolide hoolekogude juhtidega. Ta ütles, et ehkki eelistab senise algusaja jätkumist, langetatakse otsus lastevanemate enamuse soovist lähtudes. „Kõigile sobivat varianti ei ole,” tõdes ta. S