Silt: Kädly Künnap

[caption id="attachment_420889" align="alignnone" width="1920"] Palivere osavallakogu liige Ago Vimm ei mõista, miks liidetakse suurem kool pisemaga, mitte vastupidi. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kui Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi oli koolide ühendamise eelnõu kolmapäeval osavallakogule tutvustanud, hääletasid volinikud selle seitsmekesi üksmeelselt maha. „Me ei saa aru, miks on liitmine sellises järjekorras. Me ei saa aru, miks tehakse seda meie jaoks ebaloogiliselt,“ ütles Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet neljapäeval osavallakogu istungil. Eelnõu järgi liidetakse saja õpilasega Palivere kool palju pisema Martna kooliga. Roomet märkis, et sellisel viisil koolide ühendamine ei anna ühtegi senti rahalist kokkuhoidu ega lahenda mitte ühtegi probleemi. „Teie ainuke argument on Erasmuse projekt. Meie ei ole sellega absoluutselt nõus,“ märkis Roomet istungil.

[gallery ids="418949,418950,418951,418952,418953,418954,418955,418956,418957,418958,418959,418960,418961,418962"] Lääne-Nigula vald tahab, et volikogu otsustaks märtsiistungil Martna ja Palivere kooli liitmise üle, aga Paliveres ei olda sellise kiirustamisega nõus. Et Martna ja Palivere põhikool uuest õppeaastast liita, tuleb volikogul selline otsus vastu võtta enne 1. aprilli. See tähendab, et volikogu märtsiistungiks tuleb sellise asjade käiguga nõusse saada mõlema põhikooli hoolekogud, kohalikud kogukonnad ja osavallakogud, samuti peab eelnõu saama heakskiidu volikogu komisjonidelt ja otsus peab volikogust ka läbi minema. Aga ennekõike peab volikogu koalitsioon vaagima, et kas Martna-Palivere või Palivere-Martna põhikooli moodustamise eelnõu üldse volikogu päevakorda jõuabki. Võimuliit teeb oma otsuse ilmselt esmaspäeval.

[caption id="attachment_413687" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli streigijuhi Margit Kiiviti sõnul tulevad nende lapsed reedel kooli tavapärasel ajal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Reede hommikul streigib enamik Läänemaa koolide ja lasteaedade õpetajaid, kuid päeva korraldus on kooliti erinev. Hoiatusstreigi järgi ei tööta lasteaedade õpetajad hommikul kell 8–9 ja koolide õpetajad kell 9–10. Kui palju õpetajaid streigist osa võtavad, pole veel teada, sest allkirjaga streigist osalemise kinnitavad nad alles reede hommikul. „Kui teate jaoks nimekirja koostasin, siis paljud toetasid,” ütles Haapsalu põhikooli streigijuht Marianne Samm. Läänemaa õppeasutustest ei osale streigis Viigi kool, Martna kool ja lasteaed ning Haapsalu Vikerkaare lasteaed. „Õpetajad magasid maha,” ütles Vikerkaare lasteaia direktor Sirje Mänd. Ta selgitas, et osalemiseks oleks tulnud valida streigijuht, kuid see jäi tegemata.

[caption id="attachment_412029" align="aligncenter" width="1920"] Oru kooli direktor Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kas õpetajad hakkavad streikima ja kui, siis millal seda tehakse, sellest on Läänemaa koolmeistrite sõnul veel vara rääkida, sest praegu tegeleb õpetajate palgateemaga riiklik lepitaja. Esmaspäeval võttis riiklik lepitaja menetlusse õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli ning üritab leida õpetajate madala töötasu probleemile lahendust, millega saaks streigi siiski ära hoida. Õpetajate kinnitusel ei oota nad valitsuselt muud kui koalitsioonilepingu täitmist. „Põhjus on selles, et see on ju lubatud, millal jõuame [õpetajate alampalgaga] riigi keskmise palgani,” selgitas Läänemaa haridustöötajate liidu juht Marju Viitmaa. Et valitsus pole lubadusest kinni pidanud, ongi tüli majas. Samas on Viitmaa sõnul veel vara streigist rääkida.

Lääne-Nigula plaanib uuest õppeaastast viia Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolid ühtse juhtimise alla, koolijuhtide jaoks asi veel selge pole. „Töö koolides selles suunas käib,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Plaani järgi hakkaks sügisest Kullamaa ja Risti kooli juhtima senine Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda ning Martna ja Palivere kooli senine Martna kooli direktor Kädly Künnap. Risti kooli direktor Tiina Puusalu ja Palivere kooli direktor Karin Rand on teatanud vallavalitsusele lahkumisest. Randmaa kinnitas, et ka koolide direktorid on pidanud ühtset juhtimist mõistlikuks ja jõukohaseks.

[caption id="attachment_377484" align="alignnone" width="2000"] Õpilaste lõunasöök sõltub kokkade leidlikkusest: kuigi hinnad kerkivad, peab koolitoit olema maitsev ja tervislik. Foto: Andra Kirna[/caption] Kiiresti kerkivad hinnad on pannud koolilõuna pakkujad keerulisse olukorda, kus koolide toitlustajad tulevad vaevu ots otsaga kokku. „Meil on leidlik kokk,” ütles Martna kooli direktor Kädly Künnap. Kokk Anne Laur jäi ise tagasihoidlikumaks ja ütles, et õpilaste toitlustamine on pidev arvutamine. „Üks päev sööme natuke kallimalt, teine päev odavamalt,” ütles ta. Laur tunnistas, et kui toiduainete hinnad veel kerkivad, siis enam hakkama ei saa.

[caption id="attachment_364510" align="aligncenter" width="2000"] Martna kooli hakkab juhtima endine Nõva kooli direktor Kädly Künnap. Foto. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus kinnitas teisipäeval Martna kooli direktoriks senise Nõva koolijuhi Kädly Künnapi. „Peamine põhjus on, et Martna on kodule lähemal kui Nõva, eriti kui arvestada kütuse hinda ja ajakulu,” ütles Künnap Lääne Elule.

[caption id="attachment_373535" align="alignnone" width="2000"] Üheksa-aastane Jehor Himitš läheb 1. septembril Haapsalus kooli. Urmas Lauri[/caption] Haapsalus hakkab 1. septembrist õppima üle poolesaja sõja eest pakku tulnud lapse, üle 40 põgeniku jätkab Ukrainas katkenud kooliteed Lääne-Nigula vallas.

[caption id="attachment_372517" align="alignnone" width="2000"] Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid. Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat. Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina. Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.

[caption id="attachment_364457" align="alignnone" width="2000"] Kiievist koos ema, vanaema ja tädiga põgenenud 13aastase Davidi lemmiktund on muusika ja kitarrimängust ei väsi ta kunagi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuu aega väikeses Nõva koolis käinud 13aastane David põgenes märtsis koos ema ja tädiga Kiievist ning on üks sajast Ukraina lapsest, kes jätkab haridusteed Läänemaal. Poola kaudu pagenud ja märtsi keskel Roostale jõudnud David armastab malet, jalgpalli ja kitarrimängu. Kooli emadepäeva kontserdil mängis ta hiiu kannelt. David oskab eesti keeles tervitada ja end tutvustada, teab tervet hulka eestikeelsed sõnu – piim, leht, kuu, maa, pea, silm, jalg, käsi, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, üksteist – ja peab eesti keelt lihtsaks. David ütleb, et see on tükk maad kergem kui inglise keel, sest eesti keelt loetakse nii, nagu kirjutatakse. Saksa ja inglise keelt õppinud Davidil pole probleemi – ladina tähestik on selge ja lugemine läheb ludinal, kuigi aru veel kõigest ei saa. David on üks sajast sõja jalust pääsenud lapsest, kes jätkab haridusteed Läänemaal, ja üks üle neljast tuhandest Eestis. 24. mail on David koos koolikaaslastega esmaabiõppusel, mannekeeni kohal kumaras elustamas. „Liiga kiiresti,” ütleb instruktor ja vaatab abitult õpetaja poole. Õpetaja tõlgib. David noogutab. Koos Davidiga käivad Nõva koolis veel kaks Ukraina poissi – kuueaastane Illia ja kaheksa-aastane Platon, kellele David on natuke nagu isa eest – hoiab noorematel silma peal ja kutsub korrale. Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="364494,364495,364496,364497,364499,364500,364501,364502,364503,364504,364505,364506,364507,364508,364509,364510,364511,364512,364513,364514,364515,364516,364517,364518,364519"]