Silt: Kädly Künnap

[caption id="attachment_412029" align="aligncenter" width="1920"] Oru kooli direktor Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kas õpetajad hakkavad streikima ja kui, siis millal seda tehakse, sellest on Läänemaa koolmeistrite sõnul veel vara rääkida, sest praegu tegeleb õpetajate palgateemaga riiklik lepitaja. Esmaspäeval võttis riiklik lepitaja menetlusse õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli ning üritab leida õpetajate madala töötasu probleemile lahendust, millega saaks streigi siiski ära hoida. Õpetajate kinnitusel ei oota nad valitsuselt muud kui koalitsioonilepingu täitmist. „Põhjus on selles, et see on ju lubatud, millal jõuame [õpetajate alampalgaga] riigi keskmise palgani,” selgitas Läänemaa haridustöötajate liidu juht Marju Viitmaa. Et valitsus pole lubadusest kinni pidanud, ongi tüli majas. Samas on Viitmaa sõnul veel vara streigist rääkida.

Lääne-Nigula plaanib uuest õppeaastast viia Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolid ühtse juhtimise alla, koolijuhtide jaoks asi veel selge pole. „Töö koolides selles suunas käib,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Plaani järgi hakkaks sügisest Kullamaa ja Risti kooli juhtima senine Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda ning Martna ja Palivere kooli senine Martna kooli direktor Kädly Künnap. Risti kooli direktor Tiina Puusalu ja Palivere kooli direktor Karin Rand on teatanud vallavalitsusele lahkumisest. Randmaa kinnitas, et ka koolide direktorid on pidanud ühtset juhtimist mõistlikuks ja jõukohaseks.

[caption id="attachment_377484" align="alignnone" width="2000"] Õpilaste lõunasöök sõltub kokkade leidlikkusest: kuigi hinnad kerkivad, peab koolitoit olema maitsev ja tervislik. Foto: Andra Kirna[/caption] Kiiresti kerkivad hinnad on pannud koolilõuna pakkujad keerulisse olukorda, kus koolide toitlustajad tulevad vaevu ots otsaga kokku. „Meil on leidlik kokk,” ütles Martna kooli direktor Kädly Künnap. Kokk Anne Laur jäi ise tagasihoidlikumaks ja ütles, et õpilaste toitlustamine on pidev arvutamine. „Üks päev sööme natuke kallimalt, teine päev odavamalt,” ütles ta. Laur tunnistas, et kui toiduainete hinnad veel kerkivad, siis enam hakkama ei saa.

[caption id="attachment_364510" align="aligncenter" width="2000"] Martna kooli hakkab juhtima endine Nõva kooli direktor Kädly Künnap. Foto. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus kinnitas teisipäeval Martna kooli direktoriks senise Nõva koolijuhi Kädly Künnapi. „Peamine põhjus on, et Martna on kodule lähemal kui Nõva, eriti kui arvestada kütuse hinda ja ajakulu,” ütles Künnap Lääne Elule.

[caption id="attachment_373535" align="alignnone" width="2000"] Üheksa-aastane Jehor Himitš läheb 1. septembril Haapsalus kooli. Urmas Lauri[/caption] Haapsalus hakkab 1. septembrist õppima üle poolesaja sõja eest pakku tulnud lapse, üle 40 põgeniku jätkab Ukrainas katkenud kooliteed Lääne-Nigula vallas.

[caption id="attachment_372517" align="alignnone" width="2000"] Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid. Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat. Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina. Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.

[caption id="attachment_364457" align="alignnone" width="2000"] Kiievist koos ema, vanaema ja tädiga põgenenud 13aastase Davidi lemmiktund on muusika ja kitarrimängust ei väsi ta kunagi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuu aega väikeses Nõva koolis käinud 13aastane David põgenes märtsis koos ema ja tädiga Kiievist ning on üks sajast Ukraina lapsest, kes jätkab haridusteed Läänemaal. Poola kaudu pagenud ja märtsi keskel Roostale jõudnud David armastab malet, jalgpalli ja kitarrimängu. Kooli emadepäeva kontserdil mängis ta hiiu kannelt. David oskab eesti keeles tervitada ja end tutvustada, teab tervet hulka eestikeelsed sõnu – piim, leht, kuu, maa, pea, silm, jalg, käsi, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, üksteist – ja peab eesti keelt lihtsaks. David ütleb, et see on tükk maad kergem kui inglise keel, sest eesti keelt loetakse nii, nagu kirjutatakse. Saksa ja inglise keelt õppinud Davidil pole probleemi – ladina tähestik on selge ja lugemine läheb ludinal, kuigi aru veel kõigest ei saa. David on üks sajast sõja jalust pääsenud lapsest, kes jätkab haridusteed Läänemaal, ja üks üle neljast tuhandest Eestis. 24. mail on David koos koolikaaslastega esmaabiõppusel, mannekeeni kohal kumaras elustamas. „Liiga kiiresti,” ütleb instruktor ja vaatab abitult õpetaja poole. Õpetaja tõlgib. David noogutab. Koos Davidiga käivad Nõva koolis veel kaks Ukraina poissi – kuueaastane Illia ja kaheksa-aastane Platon, kellele David on natuke nagu isa eest – hoiab noorematel silma peal ja kutsub korrale. Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="364494,364495,364496,364497,364499,364500,364501,364502,364503,364504,364505,364506,364507,364508,364509,364510,364511,364512,364513,364514,364515,364516,364517,364518,364519"]

[caption id="attachment_362396" align="alignnone" width="2000"] Noarootsi kooli hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääne-Nigula vallajuhid plaanivad pisikese Nõva algkooli ühendada Noarootsi üheksaklassilise põhikooliga. „Mingil hetkel on seda mõistlik teha – ühendada Noarootsi kooli alla,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu Lääne Elule. Ühendatud kool tegutseks kahes kohas – Nõval ja Noarootsis, ja sellel oleks üks direktor. „Kas kahte juhti on vaja,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. „Võib-olla suurendada siis hoopis õppejuhi koormust.”

[caption id="attachment_353582" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linna algkooli direktori Malle Õiglase sõnul on neil
distantsõppele saadetud neli klassi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Viimase nädala jooksul on Läänemaale lisandunud 584 koroonaviirusega nakatunut, mis on kõigi aegade rekord. Peamiselt on nakatunute seas lapsed ja noored ning nende vanemad. Noorte suure nakatumise tõttu on peamise löögi all koolid. Kuna terviseamet enam kollete üle arvet ei pea, ei osanud terviseameti Lääne regiooni vaneminspektor Lea Kiis öelda, kui paljudes koolides või lasteaedades koldeid on. Samuti ei teadnud ta öelda, kas mõni kool on ka viirusest täiesti puutumata. „Arvan, et ei ole,” ütles Kiis. Puutumata on siiski praegu Vormsi kool. „Vormsis kimbutavad lapsi muud tõved, testimistega pole koroonapositiivseid leitud,“ ütles Vormsi kooli direktor Age Hälvin. Kriitiline olukord Haapsalu haridusnõuniku Mari-Epp Tähe sõnul on olukord Haapsalu koolides hull ja muutub kiiresti. Seetõttu ei ole tema hinnangul kellelgi olukorrast täpset pilti. Koolist puuduvate õpilaste hulk erineb kooliti, kuid enamikus koolidest puudub veerand kuni kolmandik õpilastest. Seejuures pole põhjuseks alati koroonaviirus. „On lähikontaktsetena isolatsioonis olevaid ja muude viiruste tõttu puuduvaid lapsi,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas.

[caption id="attachment_350789" align="aligncenter" width="2000"] Näidendis lööb kaasa ka kooli direktor Kädly Künnap. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nõva koolis esietendus teisipäeva õhtul jõululavastus, kus lõi kaasa terve koolipere, näidendi autor on 5. klassi õpilane Märten-Indrek Karindi. Teisipäeva hommikul veidi enne kella 11 – ja kuus tundi enne esietendust – oli koolimaja fuajee siginat-saginat täis. Garderoobis sagis päkapikke, kes kõik kõva ja selge häälega sisseastujaid teretasid. Fuajees vilkus kuusepuu, jõuluvana, õigemini jõulumemme majas olid tuled sees ja laud verivorstivaagnate ning hapukapsaliudade all lookas. Koolipere ei valmistunud siiski söömaajaks, vaid peaprooviks, ja vorstid-kapsad jõulumemme laual oli vaimukas ning ülimalt loomutruu butafooria. Sain teada, et kogu koolipere tükk jõuluks pole pisikeses Nõva koolis mingi seninägematu asi, küll aga pole varem juhtunud, et näidendi oleks kirjutanud laps. „Jõuluime” autori Märten-Indrek K