Uudissõna „kärpekrokodill” tuli kirjapilti millalgi 2008. aastal. Suure majanduskriisi aegu nõudis toonane peaminister Andrus Ansip (RE) kõigilt ministeeriumidelt kulude olulist kärpimist. Selle töö tegemiseks moodustati ka nn krokodillide komisjone. Krokodillid tegid tõhusat tööd ja riigieelarve toona miinusesse ei vajunud.
Aastatetagune edu aga sulas ja tasahilju oli riigieelarve taas miinuses. Eelmisel aastal turgutati krokodillid talveunest ja järjekordse kärpimistuhinaga mindi laste huvitegevuse kallale – haridusministeerium otsustas ühe meetmena vähendada omavalitsustele jagatavat huvitegevuse toetust 14,25 miljonilt 7,25 miljonile.
Riigi krokodillide tegevus avaldab mõju ka omavalitsustele. Lääneranna vallaeelarve liigub üha suurema miinuse poole. Laias laastus pole tegemist teab mis suure puudujäägiga – vajaka jääb kolmandik miljonit eurot. Tuleb kulusid kärpida, on vallavanem Ingvar Saare seisukoht. Volikogule esialgset eelarvekava tutvustades ütles ta, et mingeid muudatusi on vaja, muidu vald välja ei vea.
Kui Saare oktoobris vallavanemaks valiti, kostis volikogu vastasleerist, et Kihnu saarelt toodud mehe tähtsaim ülesanne on viia jõuliselt läbi koolivõrgu reform. Eelarvekava volikogu ees selgitades nentiski Saare, et Lääneranna vallas on põhikoole, kuhu vald maksab personalikuludele peale 60–70 000 eurot kooli kohta ja võibolla ei ole sellisel kujul haridusvõrk mõistlik.
Kärped võivad puudutada ka külaseltse ja mittetulundusühinguid, kes on seni vallalt tegevustoetust saanud. Ja külaelanikud peavad leppima sellega, et raamatukogusidki ootavad ees kärped ja valla rahakoti täitmiseks soovib vallavalitsus taas kehtestada lasteaedade toiduraha. Krokodillidega tuleb arvestada ka ametnikel – kõik valla allasutused peavad valmis olema kärbeteks ja kokkuhoiuks.
Kuidas Lääneranna vald sellisesse eelarveauku on sattunud? Ilmselt on kunagi kusagil tehtud valesid otsuseid.
