5.4 C
Haapsalu
Esmaspäev, 15. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Eelarve

Silt: eelarve

Lääne-Nigula koostab rahakogumiseelarvet

[caption id="attachment_417067" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu arutas eelarvet Oru kultuurisaalis peetud istungil. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald loodab tuleval aastal saada põhitegevuse tulemiks 940 000 eurot, mida on 430 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Lääne-Nigula valla tuleva aasta eelarve tulude pool on 16,6, kulude pool 15,7 miljonit eurot. „Oleme saanud kokku päris hea eelarve,” ütles vallavanem Janno Randmaa eelmisel neljapäeval volikogule tuleva aasta eelarve kava tutvustades.

Lisakohustused täidavad omavalitsuste niigi pingelist eelarvet

[caption id="attachment_416260" align="alignnone" width="696"] Vormsi vallavanema Maris Jõgeva (vasakult), Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti ja tema Lääne-Nigula kolleegi Merilin Saska sõnul võib iga lisanduv kohustus plaanitava eelarve sassi lüüa. KAIRE REILJAN, MALLE-LIISA RAIGLA, URMAS LAURI[/caption] Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula finantsjuhtide sõnul jäi kulude maht samaks kui sel aastal. „Kui arvestada, et käibemaks ja hinnad tõusevad, tuleb osasid kulutusi vähendada,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. Järgmisel aastal tuleb Haapsalul maksta riigile senisest umbes 130 000 eurot rohkem käibemaksu, Lääne-Nigulas jääb summa 65 000 ja 70 000 euro vahele ning Lääneranna vald on arvestanud umbes 40 000eurose käibemaksu tõusuga.

Juhtkiri: jonnakas kinnisidee

Sügis on järgmise aasta eelarvete kokkupanemise aeg. Seda teeb nii riik kui ka omavalitsused. Kellelegi ei tule ilmselt üllatusena, et riik on eelarvet koostades hädas – otsitakse kärpe- ja kokkuhoiukohti. Kui riigi tasemel on eelarve kokkupanemisega juba alustatud, siis omavalitsused alles hakkavad seda tegema. Ometi nad juba teavad, et töö ei saa olema lihtne, sest kiire inflatsioon on kulusid kergitanud suurema hooga, kui tulud on jõudnud järele tulla – selle ütles välja Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.

Linnavalitsuse uus maja lükkab teised investeeringud edasi

[caption id="attachment_411049" align="alignnone" width="1920"] Kui Haapsalu linnavalitsusel õnnestub saada toetusraha, algab uue maja projekteerimine. Foto: eskiis[/caption] Haapsalu linnavalitsus plaanib endale uue hoone ehitamiseks küsida reedel volikogult luba 2,5 miljoni euro kasutamiseks, tegemist on järgnevate aastate ainsa suure investeeringuga. Volikogult on vaja luba ehituse omaosaluse katteks, et linnavalitsus saaks esitada oktoobri keskpaigaks avalduse toetusvooru „Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine“. Praeguste arvutuste kohaselt läheb uue linnavalitsuse maja ehitus koos senise hoone lammutamisega maksma 4,95 miljonit eurot. Linnavalitsus loodab toetust saada 2,43 miljonit eurot ja omaosaluseks jätta 2,5 miljonit eurot. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et linnavalitsus on summad praegu kirjutanud varuga. „Loodame ehitada odavamalt ja vana maja müüa kallimalt,” ütles Sukles. Omaosalus on plaanis katta 2025. aastal nii senise maja müügist saadava raha kui ka laenuga, kinnitas Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. 2025. aastaks on linnavalitsus plaaninud laenu võtta umbes sama suures ulatuses, kui on linnavalitsuse uue maja ehituse plaanitav omaosalus.

Vormsi investeerib teedesse, sadamasse ja spordihoonesse

[caption id="attachment_390921" align="alignnone" width="696"] Vormsi valla eelarve on nii väike, et manööverdamise ruumi suurt pole. Foto Arhiiv.[/caption] Vormsi valla tänavuses eelarves on suuremad investeeringud külakeskuste teede viimine mustkatte alla, Rälby sadama korrastamine ja Vormsi spordihoone projekteerimine.

Juhtkiri: mitme muutujaga võrrand

Vallaeelarve koostamine on kui mitme muutujaga võrrandi lahendamine. Tänavuses eelarves on muutujaid oluliselt rohkem, kui neid viimastel aastatel on olnud: elektri hind, kütte hind, palgakulu. Energiahindade kõrval tuleb arvestada ka palgatõusuga. Tõsine proovikivi on omavalitsustele valitsuse otsus tõsta hüppeliselt õpetajate palga alammäära. Õpetajate palga maksab küll riik, kuid nende palgaga on seotud lasteaiaõpetajate palgad – lasteaednikele maksab palka kohalik omavalitsus. Paljudes valdades on õpetajate palgamääraga seotud ka huvikoolide õpetajate palgamäär ning see on puhtalt valdade kanda.