Silt: lääneranna vald

Lääneranna gümnaasium sai vallavolikogult 82 000 eurot lisaraha, et katta Lihula uue koolihoone kütte- ja elektrikulu tõttu tekkinud puudujääki. Alguses küsis kool koguni üle 150 000 euro, aga leidis siis osa puuduvast rahast eelarvekärbetega. Lihula koolimaja ümber toimuva muudab segaseks see, et Lääneranna gümnaasium koondab mitu üle valla asuvat õppekohta ja selle arvepidamist pole seni valla eelarves eraldi kuluridadena lahti kirjutatud. Vallavanem Tarvi Sits ütles neljapäeval volikogu istungil, et prognoosi järgi on Lääneranna gümnaasiumi Lihula, Varbla, Virtsu ja Kõmsi koolimajade selle aasta küttekulu kokku 155 000 eurot ja elektrile kulub 95 000. Kui suure osa sellest kulust tekitas Lihulas asuv uus, üle 11 miljoni euro maksnud koolimaja, ei osanud Lääneranna gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur Lääne Elule reedel öelda. Ta kinnitas aga, et energiakulu kasv on suuresti seotud Lihula koolimajaga. Lippuri selgituse kohaselt mängis oma rolli kõrgem elektrihind, aga teisalt

Nagu tänasest Lääne Elust lugeda saab, tuli Lääneranna volikogul lappida Lääneranna gümnaasiumi rahalist puudujääki. Mis kooli kohta välja koorus, ei meenuta eriti nüüdisaegset raamatupidamist, vaid pigem mõne kolmanda maailma riigiasutust. Volikogu pidi raha andma olukorras, kus volinikud tõdesid, et hea oleks, kui näeks, kuidas mitut koolimaja haldava Lääneranna gümnaasiumi eelarves kütte- ja elektrikulust tekkinud puudujääk täpsemalt jaotub. Ehk milline maja kui palju raha neelab. Paraku neil seda infot istungil polnud. Nii palju on teada, et täbara finantsolukorra taga on Lihula uus koolihoone. Milline on selle osa ühendkooli prognoositavast elektri- ja küttekulust, ei teadnud kooli direktor aga päev hiljemgi ajalehele öelda. Kui suuremate kommunaalarvete taga pole mitte uue koolimaja valesti seadistatud kütte- ja ventilatsioonisüsteem, vaid püsikulu paratamatu kasv, on asi keh

Kliimaministeerium tahab jagada 12 miljonit eurot nn tuulehoopreemiat kohalike omavalitsuste vahel, kes on kehtestanud detailplaneeringud ja andnud ehitusload tuuleparkidele. Lääneranna ja Lääne-Nigula vallad üritavad summast kokku poolt taotleda. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. Ministeeriumi nõuniku Mattias Tammeti sõnul sõltub toetus tuulikute arvust ja võimsusest ning sellest, kui palju maksab investeering, mille vald selle raha eest teeb. „Näiteks kümne tuuliku ja kokku 70 MW võimsusega pargi puhul oleks kahe etapi toetus kokku 1,54 miljonit eurot,” ütles ta. Ministeeriumi hinnangul võiks lähiaastatel toetuse tingimustele vastata kuni kümme omavalitsust. „See ei tähenda, et kõigile on raha juba tagatud. 12 miljonist kõigile maksimumsummaks ei jätku,” sõnas Tammet. Ühe omavalitsuse toetuse ülempiir kokku on viis miljonit eurot. „Taotlusi rahastatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras, kuni raha jätkub.” „Riigi huvi on tootmisvõimsusi juurde saada. Sestap on eelisse

Lääneranna vallavalitsus pani enampakkumisele üle 40 aasta vanuse ratastraktori, mida on kasutatud teedelt lume lükkamiseks. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, et traktor on tublisti tööd teinud, aga kohalik omavalitsus teda enam ei vaja. „Vanust on tal ka juba,” märkis Sits. T-150K tüüpi traktor kuulus kunagisele Hanila vallale ja paikneb Vatlas. Traktor alghinnaga 3000 eurot on oksjonil koos sahaga. Jõuvõtuvõlli masinal ei ole. Oksjonikirjelduse kohaselt tuleks käigukast üle vaadata, aga muidu on traktor korras. Oksjon osta.ee internetikeskkonnas lõpeb 28. oktoobri keskpäeval.

Et Lääneranna vald plaanib läbi viia maakondliku kuuluvuse rahvaküsitluse, küsiti valimisteenistuselt, kas selle tohiks korraldada kohalike valimiste ajal, sest valmimas on rahvaküsitluse eelnõu. Riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul võib rahvaküsitluse korraldada samal ajal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, aga see peab toimuma eraldi ruumis ja tehnikaga ega tohi kohalikke valimisi segada. „Minu nime alt läheb eelnõu välja,” kinnitas Lääneranna vallavolikogu aseesimees Meelis Malk (EKRE) Lääne Elule. Eelnõus teeb Malk ettepaneku korraldada rahvaküsitlus 2029. aasta kohalike valimiste ajal, saamaks teada, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Lääne maakonda. Malk oli ainus, kes Hanila vallavolikogu liikmena hääletas 2016. aasta detsembriistungil Pärnu maakonnaga liitumise vastu ja palus selle ka protokollida. Malga sõnul võib rahvaküsitluse tulemus olla Läänem

Lääneranna vald pöördus riigi valimisteenistuse poole küsimusega, kas samaaegselt järgmiste kohalike valimistega 2029. aastal saaks korraldada Läänemaaga liitumise

29. juulil kell 13.30 sai häirekeskus teate liiklusõnnetusest Lääneranna vallas Nätsi külas. Pärnu-Lihula maanteel põrkasid kokku kaks sõiduautot. Kokkupõrke tag

[caption id="attachment_471623" align="alignnone" width="1920"] Foto: Risto Unt[/caption] Osaühingu Evecon Vatla, Kiska ja Paatsalu kanti kavandatavas tuulepargis oleks Lääneranna vallavalitsuse poolt avalikule väljapanekule saadetud dokumentide kohaselt 14 tuulikut, mille kogukõrgus koos laba ja vundamendiga on kuni 288 meetrit. Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu seda ala käsitlevas äsja valminud detailses lahenduses on mitu muudatust võrreldes algselt kooskõlastamisele esitatuga. Näiteks vähendati kavandatavate tuulikute arvu kuue võrra 20-lt 14ni. Üle kahe korra vähenes planeeringuala pindala, mis on vallavalitsuse teatel nüüd Vatlas, Kiskas ja Paatsalus ligikaudu 420 hektarit. Planeeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande autor on

[caption id="attachment_460895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Tarvi Sits. Foto Juhan Hepner[/caption] Lääneranna vallavalitsus leiab, et rahvaküsitlus kohaliku omavalitsuse maakondlikku kuuluvuse asjus oleks ennatlik, ja kui üldse, siis tuleks see korraldada järgmiste kohalike valimiste ajal. „Otsuse teeb vallavolikogu, aga vallavalitsuse seisukoht on, et praegu ei ole mõistlik küsitlust korraldada,” ütles Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) Lääne Elule eile. Et otsuse, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Pärnu- või Läänemaa koosseisu, teeks Sitsi sõnul võimalikult suur hulk elanikest, peaks küsitluse korraldama koos 2029. aasta kohalike valimistega. „Et inimene, kes tuleb valima, teeks kaks otsust: hääletaks oma kandidaadi poolt ja valiks ka, kumba maa

[caption id="attachment_423375" align="alignnone" width="832"] Lääneranna valla elanik Kristjan Korsten. Foto: erakogu[/caption] Aastal 2017 ühinesid Lihula ja Hanila vald Läänemaalt ning Koonga ja Varbla vald Pärnumaalt üheks Lääneranna vallaks. Ühinemislepingu kohaselt hakkas ühendvald kuuluma Pärnu maakonda. Ühinemisleping sai ametlikel küsitlustel ka kõigi nelja valla elanike heakskiidu, kuigi ei saa jätta mainimata, et huvi oli leige ja osalusprotsent väikene. Ühendvalla maakonnavalik oli osa poliitikute-läbirääkijate kompromissist, millele eraldi elanike heakskiitu ei küsitud. Lääneranna valla kuulumine Pärnu maakonda on selles mõttes imelik, et kaks kolmandikku valla elanikest elab endiste Lihula ja Hanila valdade aladel, mis varem kuulusid Lääne maakonda. Millisesse maakon