Silt: lääneranna vald

Et Lääneranna vald plaanib läbi viia maakondliku kuuluvuse rahvaküsitluse, küsiti valimisteenistuselt, kas selle tohiks korraldada kohalike valimiste ajal, sest valmimas on rahvaküsitluse eelnõu. Riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul võib rahvaküsitluse korraldada samal ajal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, aga see peab toimuma eraldi ruumis ja tehnikaga ega tohi kohalikke valimisi segada. „Minu nime alt läheb eelnõu välja,” kinnitas Lääneranna vallavolikogu aseesimees Meelis Malk (EKRE) Lääne Elule. Eelnõus teeb Malk ettepaneku korraldada rahvaküsitlus 2029. aasta kohalike valimiste ajal, saamaks teada, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Lääne maakonda. Malk oli ainus, kes Hanila vallavolikogu liikmena hääletas 2016. aasta detsembriistungil Pärnu maakonnaga liitumise vastu ja palus selle ka protokollida. Malga sõnul võib rahvaküsitluse tulemus olla Läänem

Lääneranna vald pöördus riigi valimisteenistuse poole küsimusega, kas samaaegselt järgmiste kohalike valimistega 2029. aastal saaks korraldada Läänemaaga liitumise

29. juulil kell 13.30 sai häirekeskus teate liiklusõnnetusest Lääneranna vallas Nätsi külas. Pärnu-Lihula maanteel põrkasid kokku kaks sõiduautot. Kokkupõrke tag

[caption id="attachment_471623" align="alignnone" width="1920"] Foto: Risto Unt[/caption] Osaühingu Evecon Vatla, Kiska ja Paatsalu kanti kavandatavas tuulepargis oleks Lääneranna vallavalitsuse poolt avalikule väljapanekule saadetud dokumentide kohaselt 14 tuulikut, mille kogukõrgus koos laba ja vundamendiga on kuni 288 meetrit. Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu seda ala käsitlevas äsja valminud detailses lahenduses on mitu muudatust võrreldes algselt kooskõlastamisele esitatuga. Näiteks vähendati kavandatavate tuulikute arvu kuue võrra 20-lt 14ni. Üle kahe korra vähenes planeeringuala pindala, mis on vallavalitsuse teatel nüüd Vatlas, Kiskas ja Paatsalus ligikaudu 420 hektarit. Planeeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande autor on

[caption id="attachment_460895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Tarvi Sits. Foto Juhan Hepner[/caption] Lääneranna vallavalitsus leiab, et rahvaküsitlus kohaliku omavalitsuse maakondlikku kuuluvuse asjus oleks ennatlik, ja kui üldse, siis tuleks see korraldada järgmiste kohalike valimiste ajal. „Otsuse teeb vallavolikogu, aga vallavalitsuse seisukoht on, et praegu ei ole mõistlik küsitlust korraldada,” ütles Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) Lääne Elule eile. Et otsuse, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Pärnu- või Läänemaa koosseisu, teeks Sitsi sõnul võimalikult suur hulk elanikest, peaks küsitluse korraldama koos 2029. aasta kohalike valimistega. „Et inimene, kes tuleb valima, teeks kaks otsust: hääletaks oma kandidaadi poolt ja valiks ka, kumba maa

[caption id="attachment_423375" align="alignnone" width="832"] Lääneranna valla elanik Kristjan Korsten. Foto: erakogu[/caption] Aastal 2017 ühinesid Lihula ja Hanila vald Läänemaalt ning Koonga ja Varbla vald Pärnumaalt üheks Lääneranna vallaks. Ühinemislepingu kohaselt hakkas ühendvald kuuluma Pärnu maakonda. Ühinemisleping sai ametlikel küsitlustel ka kõigi nelja valla elanike heakskiidu, kuigi ei saa jätta mainimata, et huvi oli leige ja osalusprotsent väikene. Ühendvalla maakonnavalik oli osa poliitikute-läbirääkijate kompromissist, millele eraldi elanike heakskiitu ei küsitud. Lääneranna valla kuulumine Pärnu maakonda on selles mõttes imelik, et kaks kolmandikku valla elanikest elab endiste Lihula ja Hanila valdade aladel, mis varem kuulusid Lääne maakonda. Millisesse maakon

[caption id="attachment_474180" align="alignnone" width="519"] Pärnu maakonna silt Kasari jõel. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna valla kodanik Kristjan Korsten otsib keskkonna Rahvaalgatus.ee kaudu toetajaid, et taotleda Lääneranna vallas ametliku rahvaküsitluse korraldamist. Küsitlus  annaks vastuse küsimusele, millisesse maakonda peaks kuuluma Lääneranna vald. „Kui rahvaküsitluse tulemus annab selleks aluse, taotleme Lääneranna valla maakondliku kuuluvuse muutmist,“ sõnastas Korsten algatuse eesmärgi. Korsten ütles Lääne Elule, et taotluse üleandmiseks Lääneranna vallavalitsusele, tahab ta maikuu jooksul koguda 43 allkirja, mis on 1 protsent vallaelanikest „Kui 2017. aastal arutati Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla valla ühinemisel tekkiva valla kuuluvuse üle, tehti seda

[caption id="attachment_314357" align="alignnone" width="1795"] Kõmsi kool. Foto: Eduard Laur[/caption] Lääneranna vallavalitsus sai riigilt üle 100 000 euro kodulähedaste väikekoolide toetust. Toetust said Kõmsi ja Koonga kuueklassilised koolid. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits märkis, et see raha on abiks, et lapsed saaksid käia algkoolis kodu lähedal ja nende koolitee oleks mõistliku pikkusega. „Eriti hajaasustusega vallas aitab see koolivõrku mõistlikult majandada,” sõnas Sits. Toetust maksab riik kuueklassilistele koolidele, kus õpib vähemalt 20 last. Kõmsi koolis käib üle 40 lapse, Koongas 24 last. Erakoolid toetust ei saa, aga kui üle 40 õpilasega Metskülast saab sügisest

[caption id="attachment_466636" align="alignnone" width="1369"] Metsküla kooli lapsed vastlapäeva pidamas. Foto Kaarel Kaisel[/caption] Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) ütles, et ei näe takistusi, et kaks aastat erakoolina tegutsenud Metskülast saaks taas munitsipaalkool. MTÜ Metsküla Kool otsustas munitsipaalkooli kasuks pühapäeval ühingu üldkoosolekul. Kooli tulevikku arutati, sest Metsküla kooli sulgenud ja erakooliks sundinud valimisliit ei ole valimiste järel enam võimul. 2026. aasta 1. septembrist loodetakse pärast kolme aastat jätkata taas vallakoolina: koolipidaja oleks jälle kohalik omavalitsus, mitte mittetulundusühing. „Just saavutasime teatava stabiilsuse. Nüüd läheb elu jälle põnevaks,” ütles Metsküla kooli direktor Pille Kaisel Lääne Elule eile naljaga pooleks. Kooli jaoks parem MTÜ Metsküla Kool juhatuse liige Püü Polma ütles Lääne Elule, et arutelu keskendus ennekõike sellele, mis oleks koolile parem ja mis annaks suurema kindluse, et hariduse an

Kolm aastat tagasi märtsis tegi Lääneranna toonane võimuliit otsuse koolivõrku jõuliselt kärpida: Metsküla ja Lõpe algkoolid kinni, Varbla ja Koonga kuueklassilisteks, Virtsu kool neljaklassiliseks. Kaks aastat tagasi märtsis otsustasid needsamad volinikud allesjäänud koolid ühendada. 2024. aasta 1. septembriks oli koolivõrgu reform Lääneranna vallas tehtud: ei mingit Varblat, Koongat, Kõmsit ega Lihulat. Vallas tegutses üks kool, Lääneranna gümnaasium. Ja kõige kiuste ka Metsküla erakool. Mida ei olnud plaanis. Hämmastava sihikindlusega ja kompromissitult tegutsenud 13 kätt ei saanud oma töö vilju maitsta kuigi kaua. Valimised suurelt kaotanud ja opositsiooni jäänud valimisliidul tuleb tänavu märtsis koolireformiga nii või teisiti edasi tegeleda, sest see mureneb igast otsast. Lä