Juhtkiri: kriisiks valmis?

Hädaolukord tuleb alati ootamatult. Selleks võib valmistuda või mitte, kuid ootamatult tuleb see sellegipoolest. Aastaid on päästeamet rääkinud valmistumisest selleks, kui kaob elekter, kraanist ei tule vett ja radiaatorid jäävad külmaks. 24. veebruarist, kui Venemaa tungis kallale Ukrainale, on need teemad üha rohkem päevakorras, sest mitme halva asja kokkulangemisel võib selline kriis ees oodata üha tõenäolisemalt. Riigijuhid on hoiatanud, et sel talvel võivad elanikke oodata mõnetunnised elektrikatkestused. Lisaks nendele probleemidele tõusis kallaletungiga päevakorrale ka võimalik sõjaline oht. On meil ju sama ettearvamatu naaberriik kes Ukrainalgi.

Haapsalus on mõned asutused saanud varjumiskoha tähised, üle on plaanis vaadata ka kortermajade keldrid, et elanikel oleks võimalik seal varjuda. Suveks saavad Eesti suuremad asulad ohust teavitavad sireenid. Sõjalisest ohust tõenäolisem on siiski ulatuslik elektrikatkestus, mis halvab kogu harjumuspärase elu – veevärgi töö, toasooja, kaardimaksed, mobiilse interneti ja palju muudki seni iseenesestmõistetavat. Kas inimesed on selleks valmis?

Siinse päästepiirkonna juht Hannes Aasma sõnul ei ole kriisid Haapsalule võõrad, sest kriis ei tähenda ainult elektrikatkestust või sõda. Kriis võib olla ka äärmuslik ilm või suurõnnetus. Alles poolteise kuu eest möllas Haapsalus torm, mis lennutas katuseid, reklaamtahvleid ja puid. Puud kukkusid nii vast valminud majadele kui ka tekitasid Haapsalu vanal kalmistul suuri kahjusid, mida kõike pole suudetud veel taastada.

Paljudel on kindlasti ka meeles varsti 18 aastat tagasi Eesti läänerannikut laastanud üleujutus, kus inimesi tuli kodudest evakueerida, sest kõrge veetaseme tõttu oli mõnes piirkonnas koju jäämine võimatu.

Ükskõik, kui ebatõenäoline kriis meile esmapilgul ka ei tunduks, pole selleks valmistumine kunagi liiast.