Juhtkiri: tiksuv pomm

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Ukraina sõjaga tõusis Eestis taas päevakorda nõukogudeaegsete monumentide teema. See on kolmas kord taasiseseisvunud Eesti ajaloos, kui nende sobivuse üle avalikku ruumi valju häälega räägitakse. Esimene kord oli taasiseseisvumisajal ja kohe pärast seda, kui linnaväljakutelt kadusid Leninid ja muud punategelased. Ei tea, et keegi neid taga nutaks. Haapsalut toona monumentide teema väga ei puudutanud, sest Leninit ega ühtegi tema kambajõmmi linnas üleval polnud.

Järgmisena tõusis punamonumentide teema üles 2007. aasta kevadel, kui pronkssõduri äraviimine Tallinnas Tõnismäelt ja selle alla maetute ümbermatmine kalmistule vallandas pronksiöö nime all tuntud rahutused.

Kui räägitakse punamonumentide teisaldamisest, ei peeta silmas kalmistutel asuvaid teises maailmasõjas hukkunute haudu ja hauatähiseid. Surnute koht ongi kalmistul ja las nad seal rahus puhata. Kui hauatähise punaideoloogiast nõretav tekst kedagi häirib, saab tähise ka ümber teha. Teine lugu on aga linnasüdametes ja käidavates kohtades asuvate ühishaudadega. Nende puhul rahulikust puhkustest rääkida ei saa. Käidavates kohtades asuvad ühishauad on selgelt ideoloogilise tähendusega. Seda kinnitab 9. mai tähistamine, kui ühishaudadel asuvate monumentide juurde lilli tassitakse. Mida suuremad on ühiskonnas vastuolud, seda kõrgemad on nelgihunnikud, samal ajal kui kalmistutel asuvatelt ühishaudadelt leiab harva mõne lilleoksa. Erand on pronkssõdur oma uues asukohas.

Seni kasutatakse monumentide teisaldamise ja linnasüdametesse maetute ümbermatmise puhul vastuväidet, et surnutega ei sõdita. Öeldakse, et kellele need monumendid ikka ette jäävad, need ei sega ju kedagi. Tundub, et siiski jäävad ja segavad, sest miks me muidu nende teisaldamise teema juurde ikka ja jälle tagasi pöördume. See on nagu tiksuv pomm, mille puhul ei tea kunagi, millal ja kuidas see jälle plahvatada võib.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Uskmatu-Toomas
2 aastat tagasi

Ja siis peksid Piiteri revolutsioonilised jommis madrused kõik tsaariajaga seotud monumendid,skulptuurid puruks !
Kui õiget vaenlast ei ole käepärast kas siis hakkame võitlema surnutega ?

Neh
2 aastat tagasi

See monumentide sõda poleks tohtinud üldse tekkida. Aga nüüd läheb asi sama stsenaariumi järgi nagu Ukrainas et provokaatorid provotseerivad kuni järgneb sotsiaalne plahvatus ja siis kõik halavad kuidas süütukestele jälle liiga tehakse. Annetage Tiit Madissoni monumendi rajamiseks ja pange Lihula sammas tagasi aga ärge provotseerige sõda meie meretaguse peremehe huvides.

SS sõdur
2 aastat tagasi

KIVI purustajast läbi see prügi

Buldooser
2 aastat tagasi
Reply to  SS sõdur

Täpselt nii ja AINULT nii!

Imelik
2 aastat tagasi

Sellega on nii ja naa, minu arvates. Mida muud on ka piiskopilinnus, kui “monument” võõrvallutajatele? Ometi ei kipu me seda lammutama. Samas ei ülista see otsesõnul vallutust ja okupatsiooni, ning on kasutusotstarbiline ruumiline element ajaloolises keskkonnas. Mida aga on teinud kõik, toonitan kõik võõrvallutajad meie oma rahva oluliste sümbolite ja ehitistega? Ühene vastus on- hävitanud. Seega on meil täielik moraalne õigus ja ka kohustus kujundada oma ümbritsevat keskkonda oma tõekspidamiste järgi. Minu arvates ei ole kõnealuse monumendi koht kesklinnas, vaid hauatähised kalmistul ja monument muuseumis (kui sellel on sellist väärtust).Võõrvõimu ülistused peavad avalikust ruumist kaduma. Haudadele lilli viia ei saa… Loe rohkem »

imelik jah
2 aastat tagasi
Reply to  Imelik

et asjapulgad vait on, ükski muidu enne valimisi õhku täis partei pole ka teemat üles võtnud volikogus

milleks
2 aastat tagasi
Reply to  imelik jah

tõmmelda, teema ei puuduta ju nende kohvijoomisel käimise tasude tõstmist