Mõne aasta pärast, kui rong jälle Haapsallu hakkab sõitma, peaks uue ilme ja püsiväljapaneku saama ka raudtee- ja sidemuuseum.
Viimased paarkümmend aastat on raudteejaam olnud peamiselt muuseumi kasutada, kuid pärast rongiliikluse taastamist peavad jaamahoonesse ja selle ümbrusse sõbralikult ära mahtuma nii muuseumikülastajad kui ka rongi- ja bussireisijad. Jaamahoone saab tagasi oma algse otstarbe, sest Haapsallu saabuv reisirong hakkab taas peatuma ajaloolise perrooni ääres.
Sellega, kuidas muuseum ja reisijad ära mahutada nii, et nad üksteist ei segaks, tegeles muuseum eelmisel aastal ning mõttetöö tulemusena ja kultuuriministeeriumi toel valmis uue ekspositsiooni kava.
A mis nendest mudatorbikutest sai.
Läiksid vaikselt mujale ……nagu ikka ju .
Väga hea,et peale rongiliikluse taastamist saavad uue ilme ka raudteemuu- seum ja sidemuuseum.Ja ikkagi oleks ka vajalik taastada 7 km. pikkune Haapsalu- -Rohuküla raudteeharu.Rohuküla haru taastamises ei ole midagi uut: 1918.a. ja 1919.a. pöördeliste ajaloosündmuste ajal sai teeharu kannatada ja taastati liikle- miseks 1921.a.,võimaldamaks kauba- ja reisiliiklust Haapsalu ja Tallinnaga. Haapsalu raudteejaamas viidi 1927.aastal endine veehaare üle puurkaevule: auruvedurite varustamiseks jne. Juba varem,1925.a.,toimus veevarustus puurkae- vude abil Risti ja Riisipere jaamades.Vedurite varustamiseks küttega rajati kütte- laod Haapsalu ja Riisipere jaamadesse 1919.a.Näiteks 1923.a. anti veduritele küt- tepuid Haapsalu jaamas 839 kuupsülda,see on kokku 8139 kuupmeetrit. Tallinn-Haapsalu liinil hakkasid sõitma diiselmootorvagunid DeM.… Loe rohkem »