Silt: Talis Vare

[caption id="attachment_329258" align="alignnone" width="2000"] Peetrike otsib endale uut marsruuti. Foto: Elen Freivald[/caption] Haapsalu huvisõidurong Peetrike alustab tuleval aastal sõitmist uuel marsruudil, sest remonditud peatänaval pole Peetrikesega võimalik sõita. Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul tuleb Posti tänav Peetrikese marsruudist välja jätta, sest rong ei ole uue tee ebatasasuste tõttu suuteline peatänaval sõitma.

[caption id="attachment_361843" align="alignnone" width="2000"] Laikmaa muuseumis algas remont. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Taeblas asuvas kunstnik Ants Laikmaa muuseumis algab tuleval nädalal remont, mille käigus saab värskema välimuse muuseumi teine korrus. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kultuuriloomuuseumide juhataja Talis Vare sõnul on plaanis viimistleda põrand ja võimalusel korrastada seinu. Teisel korrusel asuval ahjul, mida enam kütmiseks ei kasutata, on plaanis sisu eemaldada, et see põrandale vähem koormust avaldaks. „Loodame remondiga kevadel valmis jõuda,“ sõnas Vare.

[gallery ids="379411,379412,379413,379414,379415,379416,379417,379418,379419,379420,379421,379422,379423,379424,379425,379426,379427,379428,379429"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu raudteemuuseumi uhkeim eksponaat on 1943. aastal ehitatud Saksa sõjavedur. „Muuseumi andmetel on tegemist kõige vanema säilinud laiarööpmelise raudtee auruveduriga Eestis,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare. Veel paarkümmend aastat tagasi kutsuti seda Hitleri veduriks, sest legendi järgi pidi see tooma Adolf Hitleri Venemaale pärast selle alistamist. Ka Vare on seda juttu kuulnud. „Tegelikult on see aga tüüpiline Saksa sõjavedur. 52. seeria vedur on lihtne ja odav, neid tehti kokku üle 6000,” ütles Vare. Kuigi selliseid vedureid valmistati üsna palju, on neid tänapäevani üpris vähe säilinud. „Eestis neid rohkem ei ole,” nentis Vare. „Lätis on sama seeria vedur, kuid sellel on meie omaga võrreldes väikesed erinevused.”

[caption id="attachment_362106" align="alignnone" width="2000"] Peetrike saabus Haapsallu 2020. aastal. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu huvisõidurong Peetrike on läbinud remondikuuri ja avab suvehooaja mai keskel. Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul nokitseti Peetrikese juures mitmeid asju, kuid remondi peamine eesmärk oli, et rongil oleks rohkem jõudu. „Võimsam mootor sai peale pandud. Nüüd peaks jõudu rohkem olema kui eelmisel hooajal,“ ütles Vare. Peetrikese välimus ei muutunud. „Vaatame hiljem, võibolla teeme täiendusi ja lisame kaunistusi,“ ütles Vare.

[caption id="attachment_360860" align="alignnone" width="557"] Raudteemuuseumi vedurite-vagunite hoidmiseks tuleb kolm väliala, millest kolmas (kaardil D) jääb esialgu reservi. Foto: Raudtee- ja sidemuuseumi kontseptsioon / joonis: Regina Lepmets[/caption] Mõne aasta pärast, kui rong jälle Haapsallu hakkab sõitma, peaks uue ilme ja püsiväljapaneku saama ka raudtee- ja sidemuuseum. Viimased paarkümmend aastat on raudteejaam olnud peamiselt muuseumi kasutada, kuid pärast rongiliikluse taastamist peavad jaamahoonesse ja selle ümbrusse sõbralikult ära mahtuma nii muuseumikülastajad kui ka rongi- ja bussireisijad. Jaamahoone saab tagasi oma algse otstarbe, sest Haapsallu saabuv reisirong hakkab taas peatuma ajaloolise perrooni ääres. Sellega, kuidas muuseum ja reisijad ära mahutada nii, et nad üksteist ei segaks, tegeles muuseum eelmisel aastal ning mõttetöö tulemusena ja kultuuriministeeriumi toel valmis uue ekspositsiooni kava.

[caption id="attachment_346341" align="alignnone" width="2000"] Töömehed sättisid veduri raudteejaama ees õigele kohale. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeva pärastlõunal tõstis suur kraana Haapsalus jaamaesises pargis oma kohale kitsarööpmelise raudtee veduri, mis hakkab seal raudteemuuseumile tähelepanu tõmbama. Vedur toodi Haapsallu Tallinnast, kus see 1975. aastast seisis endise raudteekooli, nüüdse Euroopa kooli ees. Haapsalu raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on vedur neile kuulunud juba 2016. aastast, mil raudteekool tegevuse lõpetas. „Kool andis kogu oma dokumentatsiooni meile üle ja nende soov oli meile üle anda ka vedur,” lisas muuseumi juht Anton Pärn.