Silt: raudtee- ja sidemuuseum
Raudteemuuseum sai sünnipäevaks rööbasauto ja töötava telefonikabiini
[caption id="attachment_367239" align="alignnone" width="2000"]
Proovisõit Haapsalu raudteejaama perrooniesistel rööbastel tõestas, et muuseumile kingitud auto on täiesti töökorras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Jaanipühade eel 25. sünnipäeva pidanud Haapsalu raudtee- ja sidemuuseum meelitab külastajaid kahe uue eksponaadiga – värvilise telefonikabiini ja rööbastel sõitva autoga.
Just erksa kuue saanud telefonikabiini tutvustamisega algas läinud nädalal raudtee- ja sidemuuseumi sünnipäevapidu. Nõukogudeaegne telefonikabiin seisis raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul pikka aega Läänemaa muuseumi hoovis. Nüüd on see oma kunagise rõõmsa välimuse tagasi saanud ja töökorda sätitud.
Telia toetustegevuste juht Elo Võrk ütles, et mäletab selliseid telefoniputkasid. „Käisime sealt kahe kopika eest helistamas,” meenutas ta.
Proovisõit Haapsalu raudteejaama perrooniesistel rööbastel tõestas, et muuseumile kingitud auto on täiesti töökorras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Jaanipühade eel 25. sünnipäeva pidanud Haapsalu raudtee- ja sidemuuseum meelitab külastajaid kahe uue eksponaadiga – värvilise telefonikabiini ja rööbastel sõitva autoga.
Just erksa kuue saanud telefonikabiini tutvustamisega algas läinud nädalal raudtee- ja sidemuuseumi sünnipäevapidu. Nõukogudeaegne telefonikabiin seisis raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul pikka aega Läänemaa muuseumi hoovis. Nüüd on see oma kunagise rõõmsa välimuse tagasi saanud ja töökorda sätitud.
Telia toetustegevuste juht Elo Võrk ütles, et mäletab selliseid telefoniputkasid. „Käisime sealt kahe kopika eest helistamas,” meenutas ta. 
3
Haapsalu raudteemuuseumi ootab ümbersünd
[caption id="attachment_360860" align="alignnone" width="557"]
Raudteemuuseumi vedurite-vagunite hoidmiseks tuleb kolm väliala, millest kolmas (kaardil D) jääb esialgu reservi. Foto: Raudtee- ja sidemuuseumi kontseptsioon / joonis: Regina Lepmets[/caption]
Mõne aasta pärast, kui rong jälle Haapsallu hakkab sõitma, peaks uue ilme ja püsiväljapaneku saama ka raudtee- ja sidemuuseum.
Viimased paarkümmend aastat on raudteejaam olnud peamiselt muuseumi kasutada, kuid pärast rongiliikluse taastamist peavad jaamahoonesse ja selle ümbrusse sõbralikult ära mahtuma nii muuseumikülastajad kui ka rongi- ja bussireisijad. Jaamahoone saab tagasi oma algse otstarbe, sest Haapsallu saabuv reisirong hakkab taas peatuma ajaloolise perrooni ääres.
Sellega, kuidas muuseum ja reisijad ära mahutada nii, et nad üksteist ei segaks, tegeles muuseum eelmisel aastal ning mõttetöö tulemusena ja kultuuriministeeriumi toel valmis uue ekspositsiooni kava.
Raudteemuuseumi vedurite-vagunite hoidmiseks tuleb kolm väliala, millest kolmas (kaardil D) jääb esialgu reservi. Foto: Raudtee- ja sidemuuseumi kontseptsioon / joonis: Regina Lepmets[/caption]
Mõne aasta pärast, kui rong jälle Haapsallu hakkab sõitma, peaks uue ilme ja püsiväljapaneku saama ka raudtee- ja sidemuuseum.
Viimased paarkümmend aastat on raudteejaam olnud peamiselt muuseumi kasutada, kuid pärast rongiliikluse taastamist peavad jaamahoonesse ja selle ümbrusse sõbralikult ära mahtuma nii muuseumikülastajad kui ka rongi- ja bussireisijad. Jaamahoone saab tagasi oma algse otstarbe, sest Haapsallu saabuv reisirong hakkab taas peatuma ajaloolise perrooni ääres.
Sellega, kuidas muuseum ja reisijad ära mahutada nii, et nad üksteist ei segaks, tegeles muuseum eelmisel aastal ning mõttetöö tulemusena ja kultuuriministeeriumi toel valmis uue ekspositsiooni kava. 
Raudteemuuseum avas uksed kahe uue näitusega
[caption id="attachment_327582" align="alignnone" width="2000"]
Raudteemuuseumi teadur Tõnu Tammearu soovitab näitusestende lähemalt uurida, sest sealt leiab põnevaid detaile. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kolmapäevast taasavatud Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi mõlemad uued näitused on seotud ümmarguste tähtpäevadega – Eesti raudtee 150. ja Poola kirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäevaga.
Eesti esimese, Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliini avamisest möödus 150 aastat küll juba sügisel, kuid näituse avamine on mitmel põhjusel edasi lükkunud. Näituse koostaja, raudteemuuseumi teadur-kuraator Tõnu Tammearu selles aga probleemi ei näe: „Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva tähistati ka mitu aastat, nii võib raudtee juubeliaastagi pikemalt kesta.”
Juubelinäitusel on Tammearu pühendanud igale esimese raudteeliini äärde jäävale Eestimaa jaamale ühe stendi, kogunud sinna kokku pilte ja huvitavaid fakte raudtee ajaloost.
Raudteemuuseumi teadur Tõnu Tammearu soovitab näitusestende lähemalt uurida, sest sealt leiab põnevaid detaile. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kolmapäevast taasavatud Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi mõlemad uued näitused on seotud ümmarguste tähtpäevadega – Eesti raudtee 150. ja Poola kirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäevaga.
Eesti esimese, Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliini avamisest möödus 150 aastat küll juba sügisel, kuid näituse avamine on mitmel põhjusel edasi lükkunud. Näituse koostaja, raudteemuuseumi teadur-kuraator Tõnu Tammearu selles aga probleemi ei näe: „Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva tähistati ka mitu aastat, nii võib raudtee juubeliaastagi pikemalt kesta.”
Juubelinäitusel on Tammearu pühendanud igale esimese raudteeliini äärde jäävale Eestimaa jaamale ühe stendi, kogunud sinna kokku pilte ja huvitavaid fakte raudtee ajaloost. 
Raudteemuuseum valmistub rongiliikluse tulekuks
[caption id="attachment_319913" align="alignnone" width="2000"]
Direktor Talis Vare sõnul on raudtee- ja sidemuuseumi selle aasta ülesanne ekspositsioonikava loomine. Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu raudteemuuseum on leidnud lahendused, kuidas paigutada muuseumi veerem ümber nii, et rongiliikluse taastumisel reisirongid ja muuseumieksponaadid üksteist ei segaks.
„Ega selliseid muuseume maailmas palju pole, kus rong sõidab otse muuseumisse sisse,” ütles raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare.
Kui praegu on 414 jooksevmeetrit muuseumile kuuluvat veeremit ehk teisisõnu 29 vagunit, vedurit ja dresiini mitmel pool jaamahoone ees ja ümbruses rööbastel, siis nüüd on muuseum leidnud koha väliekspositsiooni jaoks.
Direktor Talis Vare sõnul on raudtee- ja sidemuuseumi selle aasta ülesanne ekspositsioonikava loomine. Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu raudteemuuseum on leidnud lahendused, kuidas paigutada muuseumi veerem ümber nii, et rongiliikluse taastumisel reisirongid ja muuseumieksponaadid üksteist ei segaks.
„Ega selliseid muuseume maailmas palju pole, kus rong sõidab otse muuseumisse sisse,” ütles raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare.
Kui praegu on 414 jooksevmeetrit muuseumile kuuluvat veeremit ehk teisisõnu 29 vagunit, vedurit ja dresiini mitmel pool jaamahoone ees ja ümbruses rööbastel, siis nüüd on muuseum leidnud koha väliekspositsiooni jaoks. 
