Tervise- ja tööminister Tanel Kiik sõnas, et ilmselt on juuni keskpaigast vaktsiine pakkuda rohkem, kui on nõudlust.
Kiik ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et viimasel kümnel nädalal on vaktsineerimise tempo võrreldes eelmise kümne nädalaga kolmekordistunud. Ta nentis samas, et erinevatel põhjustel ei ole täidetud eakate vaktsineerimisel seatud eesmärgid.
Kiik sõnas, et enamuses maakondades on saavutatud siht vaktsineerida vanuserühmast 70+ vähemalt 70 protsenti, kuid maakondlikud erinevused on suured. Ta tõi näiteks, et kõige edukamalt kulgeb vaktsineerimine Hiiumaal, samas Harjumaal ja Ida-Virumaal on hõlmatuse tase madal. Kiik märkis, et hõlmatus on kõige madalam Ida-Virumaal, kus vanuserühmast 80+ on vaktsineeritud 30,7 protsenti. „Need numbrid meid kindlasti ei rahulda,” ütles minister.
Samas tõi Kiik esile, et vaktsiinidega hõlmatus Ida-Virumaal läheneb kõigis vanuserühmades riigi keskmisele tasemele.
Ministri hinnangul on eakate vaktsineerimine kulgenud valitsuse seatud tempost aeglasemalt mitmel põhjusel. Ta märkis, et osa eakatest on viiruse läbi põdenud ega tõtta seetõttu end kaitsepookima. Samuti jõuab eakateni info vaevalisemalt. Kiige sõnul tuleb näiteks võimalist lasta end kodus vaktsineerida eakatele paremini pakkuda ja tutvustada.
Kõneledes vaktsiinide logistikast sõnas Kiik, et eesmärgiks on lasta kõik riiki jõudnud vaktsiinid võimalikult kiiresti käiku ning Pfizeri ja Moderna vaktsiinid jäävad lattu teise doosi tarbeks. Ta täpsustas, et sel nädalavahetusel oli teise doosi tarbeks laos umbes 25 000 doosi Pfizeri vaktsiini ning samas suurusjärgus Moderna vaktsiini. AstraZeneca vaktsiine oli nädalavahetuse seisuga Kiige sõnul laos mõnevõrra rohkem.
Kiige sõnul arvab ta, et juunikuu keskpaigast on vaktsiine rohkem pakkuda, kui on nõudlust ning siis hakkab tekkima vaktsiinide reserv. Tema sõnul hakkab AstraZeneca vaktsiinist ülejääk tekkima varem ning selle vaktsiini puhul tuleb kaaluda võimalust seda näiteks anda kolmandatele riikidele.
