“Nende kahe keskkonnateemadega tegeleva asutuse ühendamist on varem mitmeid kordi analüüsitud ning soovitatud. Viimati Riigikontroll oma ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete auditis, milles ilmnenud mitmete probleemide kõige suuremaks põhjuseks peab Riigikontroll just vastutuse ebaselgust riigiasutuste tasandil,“ ütles Kiisler ministeeriumi pressiesindaja teatel.
Asutuste liitmisel lähtutakse põhimõtetest, et tulevane asutus on esindatud kõikides maakondades ning tagatud on ööpäevaringne valveteenistus. Kokku hakkab uues asutuses töötama ligikaudu 550 inimest.
Ministri sõnul on kindlasti pärast asutuste ühendamist tagatud ka järelevalve sõltumatuse printsiip, mis muu hulgas tagatakse loodava asutuse struktuuri kaudu. „Välistada tuleb olukord, kus loa andja tegeleb ka sama loa järelevalvega. Asutuse ühendamisel on järelevalve sõltumatuse vähenemise riske põhjalikult käsitletud,“ ütles Kiisler.
Ametid on vastavalt eelnõule kavas ühendada uue aasta 1. jaanuarist, ühendasutuse nimeks saab keskkonnaamet. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ühinemisega seonduvad tegevused, sh uue põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud. Lahendatakse ameti peakontori asukohaga ja eelarvega seotud küsimused.
Ametite ühendamise järel jääb loodav amet täitma kahe ameti kõiki seniseid põhifunktsioone, see tähendab muu hulgas vajadust säilitada praegune kompetents ehk töötajad. Seetõttu on oluline viia liitmine läbi sujuvalt ja jooksvat tööd võimalikult vähe häirivalt.
Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon on mõlemad valitsusasutused keskkonnaministeeriumi haldusalas ning nende tegevuses on kattuvaid või sarnaseid ülesandeid. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutuse, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat. Muu hulgas väljastab amet keskkonnalube. Keskkonnainspektsioon kontrollib looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide järgimist ning keskkonnalubade täitmist.
„Lisaks on taustal käimas riigireform, samuti vajadus vastata ühiskonna ootustele. Eesti inimeste huvi keskkonnateemade vastu on järjest suurenemas, mis nõuab meilt ka kiiremat tegutsemist,“ märkis Kiisler ning lisas et liitmise kolmas oluline põhjus on see, et mõlemas asutuses on kokkuhoiukohad ammendunud. „Nii keskkonnaametis kui ka keskkonnainspektsioonis on viimastel aastatel muudetud nii töökorraldust kui ka struktuuri, kuid enam õhemaks asutusi lihvida ei saa. Kahe asutuse jõudude ühendamine loob aga uusi arenguvõimalusi,“ ütles minister.
Riigikantselei tippjuhtide valiku komisjoni koordineerimisel on käimas konkurss keskkonnaameti peadirektori ametikoha täitmiseks.
Keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamiseks vajalike seadusemuudatuste eelnõu läbis teisipäeval riigikogus esimese lugemise.
