Silt: keskkonnaamet

Aktsiaselts Tootsi Turvas taotleb keskkonnaametilt luba pikendada Tui rabas asuval Niibi III turbatootmisalal kaevandamiseks antud aega 15 aasta võrra ehk 2041. aastani. Senine luba kehtib tänavu 11. detsembrini. Aastase kaevandamise maksimaalne kogus on 10 000 tonni. Kaevandatud turvast kasutatakse põllumajanduses ja kütteks. Eelhindamise tulemusena järeldas keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub märkimisväärne keskkonnamõju, sest sel tootmisalal on tegutsetud juba aastakümneid ja seal on olemas kuivendusvõrgustik. Ühtlasi leiti, et kuna elamud asuvad turbatootmisalast piisaval kaugusel, ei mõjuta plaanitav tegevus lähipiirkonnas asuvate salv- ja puurkaevude veetaset ja kvaliteeti. Ameti järelduste hulgas on seegi, et kui tööd tehakse vastavalt nõuetele, siis on avariiolukorrad vähetõenäolised. „Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võ

Keskkonnainspektorite ja vabatahtlike kalakaitsjate suvel tehtud kontrollreididel leiti Riguldi jõest viis omanikuta vähimõrda. Keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Indrek Hirs ütles, et lisaks omanikuta vähimõrdadele ei avastatud Läänemaalt muid jõevähi püügiga seotud rikkumisi. „Läänemaal oli vähipüük lubatud, aga piirkond vähirikas ei ole. Sinna soetati ainult üheksa kalastuskaarti,” ütles Hirs. Üle Eesti anti välja 1402 jõevähi kalastuskaa

[caption id="attachment_397722" align="alignnone" width="1224"] Laulurästa pesa. Foto: Joosep Tammemäe[/caption] Keskkonnaamet peatas sel aastal pesitsusrahu kaitseks 17 raiet, aga mitte ükski neist ei olnud ameti teatel ei Läänemaal ega Lääneranna vallas. Amet kontrollis pesitsusrahust kinnipidamist 15. aprillist 15. juulini. Peatatud 17 raiest kaks oli kaitsealadel ja kaheksa linnurohkeis metsades. Võrreldes mulluse aastaga tuli ametil poole vähem raieid peatada; raiete peatamiste arv langes nii lindude tihedama kui ka hõredama asustusega metsades. Tänavu kehtis Eestis pesitsuse tippajal raierahu riigimetsades, kaitstavatel aladel ja linnurikastes metsades ehk kokku enam kui pooltes metsades. Amet kontrollis pesitsusrahust kinnipidamist ligi 3660 maaüksusel. Riigimetsades on

[caption id="attachment_478219" align="alignnone" width="1920"] Nigula kurepojad. Foto Aivar Õepa[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsust ähvardab kahjunõue, sest kolmandat suve Nigula külas elektriposti otsas pesitsev valge-toonekurg ründab majade vahele pargitud autosid. „Üks kodanik pöördus, kas me kompenseerime kahju, mis kurg on tekitanud,” ütles Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht Lääne Elule eile. Kirjale olid lisatud fotod rikutud autost. „Kriipsud olid peal,” märkis Heinleht. Autoomaniku sõnul ei piisa kahjustuste likvideerimiseks vaid uuest värvikihist. Küsimus võimaliku kahjunõude asjus laekus läinud reedel. Esmaspäeval pöördus Heinleht keskkonnaametisse, saamaks teada, kas kohalik omavalitsus vastutab, kui toonekurg autot rikub. Ta sai küll vastuse, et riik kurekahju ei hüvita, aga ei saanud teada, kuidas ta ametnikuna peaks toimima. „Keegi ei oska seda öelda,” sõnas Heinleht. Heinlehe sõnul peaks igaüks oma vara ise kaitsma. Kuid autoomaniku sõnul elutseb

[caption id="attachment_476042" align="alignnone" width="1920"] Rohuküla lõunamuuli varemed on peaaegu üleni vee all. Varemeid on maapinnal näha vaid kunagise muuli otsas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Keskkonnaamet andis Rohuküla sadamat haldavale ettevõttele Saarte Liinid vee erikasutuse keskkonnaloa, mis laseb ettevõttel nüüd jätkata sadama lõunabasseini kaitserajatiste rekonstrueerimise hanke ettevalmistamisega. Luba näeb ette süvendamist mahus 20 000 m3 sadama kaitserajatiste aluse merepõhja ettevalmistamiseks, 80 000 m3 tahkete ainete paigutamist allapoole keskmist veetaset kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja sadama lõunabasseini hooldussüvendamist kogumahus 45 000 m3. Saart

[caption id="attachment_476024" align="alignnone" width="1632"] Hanelised. Foto: Tõnu Talvi[/caption] Tänavuse kevadrände ajal sai keskkonnaamet üle Eesti põllumeestelt teateid haneliste tekitatud kahjust kokku ligi 2000 hektari ulatuses. Läänemaalt ühtegi sellist teadet ei tulnud. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna peaspetsialist Tõnu Talvi ütles Lääne Elule, et ei sel kevadel ega ka mullu tulnud keskkonnaametile Läänemaalt teateid rändlindude tekitatud kahjust põllukultuuridele. „Ilmselt on teadete puudumine seotud osaliselt sellega, et kevadel läbi rändavad hanelised peatuvad Läänemaal valdavalt pool-looduslikel niitudel ehk peamiselt rannaniitudel ja -karjamaadel,

[caption id="attachment_473146" align="alignnone" width="1920"] Kormoranid. Foto Kaire Reiljan[/caption] Keskkonnaamet lubab Läänemaa laidudel õlitada mune ligi 9000 kormoranipesas. Mereinstituudi andmeil söövad kormoranid Eestis üle 9000 tonni kala aastas. Kudevate kalade kaitseks lubab keskkonnaamet kormoranimune õlitada 25 laiul mai lõpuni. Ligi kolmandik õlitada lubatud pesadest asub kuu

[caption id="attachment_472253" align="alignnone" width="1920"] Kui Lääne Elu eile Nigulas käis, olid kured uue pesa ehitanud. Üks istus pesal, nii et ainult peanupp paistis. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht küsis pesitsusajal eriluba hävitada Nigula kurepesa põhjendusega, et vald ei taha kahjunõudeid, kui kurg peaks elanike vara lõhkuma. Heinleht taotles keskkonnaametilt luba pesa eemaldada 21. aprillil – nädal aega pärast pesitsusrahu algust. „Oleme teadlikud, et pesitsushooaeg algas 15. aprillil. Soovime erandlikku luba. Saime sama elektriposti otsas asunud kurepesa eemaldamiseks teie loa eelmisel sügisel ja töö sai tehtud. Sel kevadel hakkasid

[caption id="attachment_472235" align="alignnone" width="1920"] Elektrituulikud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keskkonnaamet ei kooskõlastanud Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu (TEP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruannet eelvaliku ala number 7 kohta. See alal asub Peanse, Petaaluse ja Alaküla territooriumil. Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo juhataja Helen Manguse teatas Lääneranna vallavalitsusele saadetud vastuses, et planeeringut ja KSH aruannet tuleb täiendada ning esitada ametile uuesti. Ala 7 on Väinamere linnuala piirist 600 m kaugusel ning üle selle kulgevad mitmete rändlindude (hanelased, väike- ja laululuiged, sookurg) siirde

[caption id="attachment_471612" align="alignnone" width="1920"] Karjavalvekoer. Foto: Keskkonnaamet[/caption] Keskkonnaamet hüvitas läänlastele kiskjakahju ennetustöö maksumust ja juba tehtud kahju mullu kokku üle 11 000 euro eest. Kiskjate tekitatud kahju hüvitati kokku 6204 euro eest, mis oli ligikaudu sama suur summa kui aasta varem. Lisaks kiskjatele maksis amet nelja hüljeste tekitatud kahjujuhtumi eest kokku 3974 eurot ning toetas kahte ennetustööd 1151 euroga. Enim põhjustasid mullu kahju hundirünnakud, mida registreeriti kuuel korral: nelja