Avakülg Tags Keskkonnaamet

Silt: keskkonnaamet

Peadirektor: Läänemaa keskkonnainspektsiooni juhiks oli vaja teistsugust meest

[caption id="attachment_251355" align="alignnone" width="900"] Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (paremalt) ja tema asetäitja Olav Avarsalu sõnul on Lääne-Eestis rahulik, keskkonnainspektoritel pole salaküttide
või salakalastajatega löömaks länud. Urmas Lauri[/caption] Keskkonnainspektsioon elab suurte muutuste tuultes. Kui aasta esimeses pooles tegeldi peakontori Tallinnast Pärnusse kolimisega, siis nüüd peetakse plaani, kuidas panna leivad ühte kappi keskkonnaametiga. Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov ja peadirektori asetäitja Olav Avarsalu tegid nädala algul tuuri mööda saari, kus tutvusid nii Saaremaa, Hiiumaa kui ka Läänemaa büroo tegevusega. Nii Volkov kui ka Avarsalu on ühel meelel, et Lääne-Eestis on keskkonnainspektorite töö märksa rahulikum kui Ida-Virumaal, Peipsi ääres või Pärnu lahel.

Haapsalu promenaadi luik suri pliimürgistusse

[caption id="attachment_239806" align="aligncenter" width="1067"] Pliimürgistuse saanud luik Haapsalu promenaadil Foto: Eesti Metsloomaühing[/caption] Kalapüügivahendites on siiani lubatud kasutada ülimürgise pliid, mis veelindude organismi sattudes määrab linnud piinarikkasse surma. Tallinnas elav Pirge Markus tuli eelmisel nädalavahetusel Itaalia veinipäevadeks kodulinna ja sattus sündmusteahelasse, mis vajutas romantilisele veinipeole morbiidse pitseri. Reede hilisõhtul promenaadil jalutades hakkas talle silma veidralt käituv luik, kes oli end Aafrika ranna kaldale sättinud ega vaevunud inimeste peale üleliia reageerima. „Mõtlesin, et võib-olla ta on lihtsalt inimestega harjunud,“ meenutas Markus. Kui ta nägi pühapäeva hommikul Facebooki Haapsalu & Läänemaa lehel kümnete kommentaaridega postitust samas kohas lösutavast luigest, hakkas ta tegutsema. „Kuna keegi kirjutas, et helistas keskkonnaametisse ja abi ei saanud, siis kirjutasin Eesti Metsloomaühingusse,“ rääkis Markus.

Noarootsi saab kahe hundi laskmiseks eriloa

„Huntidel pole muidugi nimesilte rinnas, kuid inimasustuse läheduses sisse seadnud huntide leidmine ei tohiks olla keeruline, kui nad oma käitumisviisidele truuks jäänud. See on ainult aja küsimus, millal jahimehed nendega kohtuvad,“ rääkis Rakko. Rakko lisas, et tingimused hundijahiks on praegu väga head, lumi maas ja jahimehed teevad ka pidevalt seiret ja neil on olukorras väga hea ülevaade. Kui 10. aprilliks pole hunte kätte saadud, võidakse eriluba pikendada. Rakko sõnul ei ole tegelikult teada, kui palju koeri aastate jooksul huntide ohvriks langenud on. „Keegi ju ei tea, kas kadunuks jäänud koer sai hukka näiteks auto rataste all või murdsid hundid maha,“ märkis ta. Arvestada tuleb ka sellega, et hundid, kes juba end inimasustuse läheduses mugavalt sisse seadnud ja hamba verele saanud, ei pruugi soovida sellest eluviisist loobuda ka siis, kui lumi läinud. „Üldiselt öeldakse küll, et kui juba hunt on hakanud koera murdma, siis ta selle juurde ka jääb. Ta võib küll vahepeal endale mõne teise saaklooma leida, aga pöördub ikka koerte juurde tagasi. Seda on näidanud ka käitumismustrid: kui hunt hakkab kuskil külas koeri murdma, siis see ei lõppe enne, kui lastakse maha hundid või saavad külast koerad otsa,“ märkis Rakko. Ta lisas, et kindlasti on ka erandeid, aga mis pidi kuskil läheb, ei oska keegi ennustada. Rakko ütles, et neis Läänemaa piirkondades, kus on hunte liikumas nähtud, ei ole hea mõte lasta koeri mitte kuskil vabalt joosta, kuna hundid võivad praegu käituda ettearvamatult. Eriluba ühe hundi laskmiseks anti ka Pärnumaal Kullipesa ja Surju jahipiirkonnas, kus hunt murdis koera vaid loetud päevad enne Pürksi juhtumit.