Silt: keskkonnaamet

[caption id="attachment_471612" align="alignnone" width="1920"] Karjavalvekoer. Foto: Keskkonnaamet[/caption] Keskkonnaamet hüvitas läänlastele kiskjakahju ennetustöö maksumust ja juba tehtud kahju mullu kokku üle 11 000 euro eest. Kiskjate tekitatud kahju hüvitati kokku 6204 euro eest, mis oli ligikaudu sama suur summa kui aasta varem. Lisaks kiskjatele maksis amet nelja hüljeste tekitatud kahjujuhtumi eest kokku 3974 eurot ning toetas kahte ennetustööd 1151 euroga. Enim põhjustasid mullu kahju hundirünnakud, mida registreeriti kuuel korral: nelja

[caption id="attachment_471137" align="alignnone" width="1920"] Foto Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaamet alustas süüteomenetlused kolmel kinnistul Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Lääne-Nigula vallas Allikotsa külas. Ebaseadusliku raie ja segi keeratud metsaaluse avastas rahvuspargis märtsis keskkonnakaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp, kes teatas sellest ka keskkonnaametile. Amet alustas Euroopa kuulsaimal linnukaitsealal Matsalu rahvuspargis süüteomenetlust kõigil kolmel kinnistul, millest Sepp teatas. Kõigil kolmel kinnistul on rikutud metsaseadust ja looduskaitseseadust. Ühel on tehtud ebaseaduslikku uuendusraiet, kahel on raiutud rohkem puitu kui lubatud ja kõigil kolmel on kahjustatud metsaalust. Ei ole teada, kas alustatud süüteomenetlusi käsitletakse kriminaal- või väärteo uurimisena, sest amet eile sellele küsimusele ei vastanud. Üks tõsisemaid

Tänapäeval käib metsaraie ööpäev ringi – harvesterid ei peatu ka öösel, vaid müttavad võimsate prožektorite valgel edasi. Masinad on hirmkallid, nii pigistatakse nende tööpäevast maksimum välja. Küllap käis raie samamoodi ka Matsalu kaitsealal lagastatud kinnistuil. Samuti ei ole sedavõrd suuri tükke võimalik puhtaks raiuda ühe ööpäevaga. Nii et mistahes ajal näiteks nädala jooksul sealt mööda sõitnud keskkonnaametnik võinuks minna uudistama, et mis toimub. Kaitsealal. Novembri tüma maaga. Aga ei läinud. Seda, et ükski keskkonnaametnik sel ajal Haapsalu ja Lihula vahet ei sõitnud, on väga raske uskuda. Pigem ignoreerisid nad silme all toimuvat rikkumist seni, kuni selle jäljed justkui iseenesest lumevaiba alla kadusid. Lühidalt käituti sarnaselt Laelatu rüüstega. Märgati küll, aga mi

[caption id="attachment_470826" align="alignnone" width="496"] Praegusest Käntu-Kastja hoiualast saab uue looduskaitseala osa. Foto: Aivar Õepa[/caption]   Lääne-, Rapla- ja Pärnumaa piirialale plaanitakse uut Käntu-Kastja nimelist looduskaitseala. Kaitseala luuakse olemasolevate Käntu-Kastja hoiualade baasil. Kaitsealaga liidetakse ka Üdruma suur-konnakotka ja kaljukotka püsielupaigad. Lisaks võetakse kaitse alla seni kaitseta olnud maad. „Peamiselt toimub laienemine sooaladele. Sooalad peaks olema kaitse all tervikuna, et oleks võimalik seal hoida sobivat veerežiimi. Lisaks võetakse uue alana kaitse alla üks niidualal asuv esinduslik aasnelgi kasvukoht,” selgitas Lääne Elu

[caption id="attachment_469109" align="alignnone" width="1920"] Topu sadam. Foto Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaamet andis Topu rannakalurite seltsile vee erikasutuse keskkonnaloa, et selts saaks süvendada ja laiendada sadamabasseini, rekonstrueerida sadama slipi ning põhja- ja lõunamuuli. Keskkonnaluba võimaldab seltsil esitada tööks vajaliku ehitusloa taotluse. MTÜ Rannakalurite Selts Topu juhatuse liige Kaido Erik ütles paari nädala eest Lääne Elule, et sadama akvatooriumi siseosa on plaanis teha kolmandiku võrra suuremaks, mõnevõrra muuta muulide asukohta, rajada lainemurdjad ja lisada betoonist ujuvkai, mis annab sadamale juurde paarkümmend kaikohta. Erik lootis, et kui kõik lähe

[caption id="attachment_469150" align="alignnone" width="1920"] Kahju ulatust käis kontrollimas keskkonnainspektor Sandra Kleberg. Foto Juhan Hepner[/caption] Tõenäoliselt ebaseaduslik raie on Euroopa kuulsaimal linnukaitsealal Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis keeranud segi hektarite kaupa metsaalust. Vaatepilti sõnadega „jõhker kaos” kirjeldanud keskkonnakaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp ütles Lääne Elule, et niisugust laastamistööd Natura alal ei ole tema silmad veel näinud. „Aga tundub, et alati saab veel hullemini loodust kahjustada,” märkis Sepp. Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles Lääne Elule eile, et metsaalune on üle vaadatud ja esialgse hinnangu järgi on metsa väljaveol pinnast kahjustatud kolmel kinnistul. „Keskkonnaamet algatas väärteomenetlused looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumise osas,” ütles Haamer eile. 300 kilomeetri kauguselt Peipsi äärest läinud nädalal

[caption id="attachment_353811" align="alignnone" width="1481"] Rebane. Foto: Urmas Lauri[/caption] Väikekiskjate küttimise katseprojekt kahlajate kaitseks näitas ka keskkonnaameti sõnul seda, et rebasejahile tuleb senisest enam keskenduda. Ameti loodushoiutööde osakonna peaspetsialisti Maria Rätsepa sõnul näitavad projekti tulemused, et kütitud isendite arv ei ole kõige tähtsam: pigem tuleb rõhku panna nuhtlusisendeile ehk kevadel linnumunadest toituvate rebaste ja nende urgude hävitamisele. „Kahlajate arvukus sõltub eelkõige elupaikade seisundist,” ütles Rätsep. „Jaht väikekiskjatele aitab säilitada kahlajate arvukust vähemalt praegusel tasemel.” Jahti tuleks Rätsepa sõnul aga

[caption id="attachment_460666" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaamet andis reedel Lõuna-Läänemaa ohjamisalal huntide küttimiseks juurde kolm luba, mis tähendab, et sel hooajal tohib seal küttida kokku 13 hunti, kellest kümme oli juba varem kütitud. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Raun ütles kolm juurde saadud luba realiseeriti järgmisel päeval, kui Luiste jahimehed küttisid jahi käigus kolm hunti. Küttimislubade arvu suurendati seetõttu, et lumikattega ja jahiga saadud vaatlusandmete abil on huntide arvukusest parem ülevaade. Kui senine küttimismaht Eestis oli 130 isendit, siis nüüd tõsteti seda 33 hundi võrra. Keskkonnaamet

[caption id="attachment_355995" align="alignnone" width="1920"] Sinitihane. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigikohus jättis tänase otsusega rahuldamata kahe ettevõtte kaebused, mis puudutasid pesitsevate lindude kaitseks kehtestatud raiepiiranguid. Looduskaitseseadus keelab lindude tahtliku surmamise, häirimise ja pesade hävitamise ning eriti tuleb nende keeldudega arvestada pesitsuse kõrgajal. OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva vaidlesid keskkonnaametiga kohtus selle üle, millisel juhul võib pesitsevate lindude kaitseks keelata ajutiselt lage- ja harvendusraied. Mõlemad ettevõtted said keskkonnaametilt raieloa ja alustasid 2021. aasta kevadel metsatöid. Maikuus käskis aga amet pesitsev

[caption id="attachment_460071" align="alignnone" width="1600"] Foto erakogu[/caption] Haapsalu Hestia hotelli ehitajad pumpasid ehituse kaeveauku valgunud vee otse Väikesesse viiki. Liiva- ja savisegune ehitusvesi muutis viigi vee läbipaistmatuks ja kandis veekogusse juurde setteid. Viigi ümber iga päev jalutava haapsallase sõnul käis sademevee pumpamine viiki kogu aeg. Vahepeal lasid ehitajad küll vett läbi settetankide, kuid pimeda saabudes suunasid pumbatoru ikkagi tankidest mööda otse viiki, rääkis ta. Hestia spaahotelli laienduse projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtja on AS Oma Ehitaj