Haapsalu muusikakooli kammerorkestri dirigent Lehari Kaustel, Soome presidendiproua Jenni Haukio ja „Soome missa” autor Lasse Heikkilä.
Fotod: erakogu
Haapsalu muusikakooli kammerorkestri dirigent Lehari Kaustel tegi Soomele 100. sünnipäevaks kingituse, tuues Helsingi Senati väljakul 100 koori ja 1000 esineja osavõtul publiku ette „Soome missa”.
Läänemaalt osalesid „Soome missa” ettekandmisel paarkümmend naiskoori Kaasike ja Haapsalu toomkoori lauljat ning Haapsalu muusikakooli kammerorkestri muusikud. Eestist oli lauljaid ja muusikuid sadakond, Läänemaa kõrval ka Pärnu-, Harju-, Ida-Viru-, Hiiu- ja Saaremaalt.
Kaustel ütles Lääne Elule, et mõte „Soome missa” ette kanda tuli talle pähe aasta tagasi, mil Vormsis peeti 22. Läänemaa keelpillimängijate suvekursust. „Ilusa idüllilise päeva õhtul istusin oma toas töölaua taha ja vaatasin Läänemerele, kus päike oli loojumas,” kirjeldas Kaustel hetke, mil otsustas „Soome missa” autorile Lasse Heikkiläle helistada ja küsida, mida ta arvaks teose seadmisest suurele koosseisule. „Heikkilä oli selle mõtte üle väga rõõmus ja vaimustuses,” ütles Kaustel.
Aasta aega tööd päädis võimsa etendusega laupäeval Helsingi Senati väljakul, kus kandis teose ette 100 koori, 100 keelpillimängijat, 100 käsikella, solistid, tantsijad, kandlemängijad ja teised muusikud Soomest, Eestist ja Rootsist.
Mitmelt poolt läbi jooksev number 100 on Kausteli sõnul taotluslik: „Sada sümboliseerib sadat aastat ühtsust ja terviklikkust, aga ka järjepidevust ja kokkuhoidmist kõikide inimgruppide ja generatsioonide vahel.” Ettevõtmine pühendati saja päeva jäämisele Soome 100. sünnipäevani.
Kaustel ütles, et tahtis teha Soomele kingituse soovist sellele maale midagi tagasi anda: „Oleme saanud kogeda, kuidas soomlased on meile mitmel viisil toeks olnud.” Ta lisas, et ka tema paarkümmend aastat väldanud isiklikud suhted Soomega on olnud sügavad ja südamlikud.
Soome ajaloost jutustav ja 1997. aastal esimest korda ette kantud Lasse Heikkilä „Soome missa” on algselt kirjutatud rahvapilliorkestrile ja kuueliikmelisele ansamblile. Senati väljakul kanti ette missa 20 osa.
„„Soome missa” muusika on selline rahvalik, seal on sees nii jenkat kui ka polkat. Meloodia on väga meeldejääv ja ka laulud olid lihtsad õppida,” kirjeldas Kaasikese ja toomkoori dirigent Sirje Kaasik. Ta lisas, et ühendkoor laulis refrääni osa, salmid kandsid ette solistid. Laule ilmestasid noorte tantsijate etteasted. „Väga mõjus oli, kui tantsijail olid käte ümber seotud punased ja valged paelad, kehastades vastavalt venelasi ja soomlasi ning nende vahelist võitlust,” vahendas Kaasik.
Senativäljaku ettekandel oli orkester paigutatud Helsingi toomkiriku esisele ning sinivalgetesse rõivastesse riietunud ja Soome lipukestega lauljad mudilastest seeniorideni olid koha sisse võtnud toomkiriku treppidel. Lehari Kaustel ütles, et ettekandesse olid kaasatud ka Helsingi toomkiriku kellad. „Üle aastakümnete mängiti toomkiriku kelli inimjõul. Mehed seisid akendel ja jälgisid dirigendi käelööke,” kirjeldas Kaustel.
Muusikasse olid komponeeritud pürotehnilised ja audioefektid ning ligi seitse meetrit kõrge Soome lipu heiskamine Helsingi toomkiriku ees.
Nii Kaasik kui ka Kaustel ütlesid, et rahvas võttis ettekande väga hästi vastu. Rahvas laulis kaasa, huilgas ja tervitas ovatsioonidega. „See oli selline rahvast ühendav ettevõtmine, mis läks inimestele hinge,” rääkis Kaasik. „Kui meie laulsime laval, siis publik laulis kaasa ja paljude laulude sõnad olid sellised, et soomlased meie kõrval nutsid,” lisas ta. „Rahva kaasalaulmine peegeldab, et teos on inimestele kallis ja nende hinge peitunud,” ütles Kaustel.
Kausteli sõnul mängis kaasa ka loodus. Kui „Soome missa” ettekannet oma kohalolekuga austanud Soome presidendi Sauli Niinistö abikaasa Jenni Haukio oma kõne lõpetas ja algas laul, mille sõnad räägivad sellest, kuidas Looja käsi on üle taevalaotuse meid hoidmas, tõusis Helsingi toomkiriku kohale vikerkaar.
„Soome missa” ettekanne Helsingi Senati väljakul
Autor Lasse Heikkilä
Dirigent Lehari Kaustel
Kontsertmeister Piret Sandberg (ERSO)
Koreograaf Sirkku Hoikkala
Tehniline produtsent Mihkel Verlin (ProTone OÜ)
Produktsioonijuht Marion Orav (Royal Experience)
